Eesootavad koolivaheajad kasvatavad oluliselt eestimaalaste huvi nii päikesereiside kui suusapuhkuste vastu ja see on päevakorda toonud mitmed kindlustusega seotud küsimused. Kuigi inimeste kindlustusalane teadlikkus on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, tuleb ikka ette, et reisil äpardustesse sattudes või enne puhkust haigestudes leitakse, et kindlustus ei ole piisav või puudub see sootuks.
Nõuandeid jagab Eesti reisikindlustuse turuliidri Salva reisikindlustuse osakonna juht Epp Ulfsak:
Möödunud aastal kasvasid reisikindlustuse kahjud järsult, seda eriti reisitõrke osas. See tähendab, et suur osa väljamakstud hüvitistest maksti ära jäänud reiside korvamiseks. Kõige sagedamini tuli ette seda, et vahetult enne reisi haigestus mõni pereliige viirushaigustesse nagu hingamisteede-, kõrva- või ka kõhuviirusesse.
Tähele tuleb panna, et reisitõrke kaitse tuleb tervisekindlustusele eraldi juurde sõlmida, vastasel juhul ei saa kindlustus ära jäänud ja juba tasutud reisikulusid hüvitada.
Põhiriskid, mida saab katta reisitõrkekindlustusega on reisi ärajäämine ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi tõttu. Samuti reiside, sh transiitlennule hilinemine, reisi katkemine kindlustatu enda või tema kodumaal viibiva lähisugulase ootamatu haigestumise tõttu.
Lisaks saab sõlmida pagasikindlustuse või osta lennuaegade muutumise, katkemise või ärajäämise kaitse kas looduskatastroofi, transpordiettevõtte pankroti, terrorismi korral.
Reisil võib ette tulla väga mitmesuguseid juhtumeid ja õnnetusi. Kõige kallimad ja keerulisemad juhtumid, mis puudutavad mitut inimest. Näiteks kui perereisil saab üks pereliikmetest vigastada ning lisaks ravikuludele tuleb ümber vahetada sõidupiletid, tasuda haiglaarved, hüvitada teise pereliikme sealviibimise kulud ja tõsisematel juhtudel ka eritransport koju. Hüvitasime mullu mitmete kulukate operatsioonide maksumuse – need olid seotud kaelalüli nihestuse, infarkti ja liiklusõnnetuse tagajärjel saadud hulgitraumaga. Seega tuleks tingimata tervisekindlustust ostes mõelda, kas kindlustussumma on piisav reisisihtkohta ja võimalikke riske arvestades.
Sageli küsitakse, mida peab tegema või kuhu pöörduma, kui reisil haigestutakse või juhtub mõni õnnetus. Esmalt tuleks välja uurida lähim sobivaim raviasutus. Kui see ebaõnnestub, siis saab alati ühendust võtta kindlustusega, kes soovitab sobivat haiglat või arsti. Kui õnnetus juhtub ka nädalavahetusel või öösel, on alati telefonitsi kättesaadav ka esmaabi koordinaator, kes vajalikes küsimustes nõu annab.
Kindlustuselt uuritakse ka, millal peab reisil juhtunu kohta teada andma. Kindlustusseltsi tuleks reisil toimunud õnnetusjuhtumist informeerida kohe, sõltumata sellest, kas on tegemist kaduma läinud pagasi, lennukist mahajäämise või mõne pereliikme haigestumisega. Kiire ja korrektne teavitamine kergendab juhtumi käsitlemist ja kiirendab kulude hüvitamist. Mis aga veelgi tähtsam, võimaldab ka koheselt kindlustusspetsialistilt nõu küsida.
Salvaga algavad ebameeldivused juba siis kui hindasid kuuled.