Foto arhiiv
Turism on üks väheseid majandusharusid, mis hoolimata majandus- ja finantsprobleemidest on pidevalt kasvanud. See on tinginud vajaduse kaitsta reisijate majandushuve nõudes reisiettevõtjatelt tagatisraha olemasolu.
Reisijate majandushuve kaitseb ja turismisektorit reguleerib Euroopa Nõukogu direktiiv 90/314 EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta, mida nimetatakse ka pakettreisidirektiiviks. Reisikorraldaja ja/või -vahendaja peab suutma piisavalt tõendada tagatise olemasolu, et maksejõuetuse korral hüvitada makstud reisitasud ja reisijad kodumaale tagasi toimetada. Liikmesriikide korraldada on jäetud see, millises ulatuses ja millise süsteemi alusel reisikorraldajatelt ja -vahendajatelt tagatist nõutakse.
Eestis reguleerib tagatisega seonduvat turismiseadus, mille järgi peavad tagatist omama nii reisikorraldajad kui ka -vahendajad. Reiside korraldamisel ja vahendamisel kehtib põhimõte, et reisiettevõtja peab ise analüüsima ja hindama oma majandustegevusega seonduvaid riske ja tagama õiguspärase tegutsemise ka maksejõuetuse puhul. Seda tuleb teha arvestusega, et tagatis oleks igal ajahetkel piisav nii reisijate kodumaale toimetamiseks, nende majutamiseks kuni koju toomiseni kui ka tarbijatele ära jäänud reiside ja kinkekaartide väärtuse hüvitamiseks.
Kinnisvara ja väärtpaberitega reisijaid tagasi ei too
Kuigi turismiseaduses on sätestatud tagatise miinimummäärad, mõeldakse piisava tagatise all kindlustusseltsis või krediidiasutuses seatud tagatisraha summas, mis arvestab nii kavandatavat kogumüüki kui ka tarbijatelt ettemaksetena laekunud pakettreiside tasusid.
Tarbijakaitseamet on korduvalt kokku puutunud väidetega, et reisiettevõtjal on piisavalt rahalisi vahendeid, sest lisaks registreeritud tagatisele omatakse ka vabasid vahendeid arveldusarvel. Siinkohal on oluline silmas pidada, et seaduse kohaselt otsustab tagatise kasutamise tarbijakaitseamet. Kuna arveldusarveid ei ole võimalik tagatisena registreerida, ei oma amet ka ligipääsu reisiettevõtjate kontodele. Nii et tekkinud maksejõuetuse puhul ei saa me rääkida vabadest vahenditest arveldusarvel – neid ei ole.
Tagatisena ei saa registreerida ka kinnisvara, vallasvara, väärtpaberid jms, sest maksejõuetuse korral, kui on vaja ka reisijad kodumaale toimetada, pole mõeldav, et tarbijakaitseamet hakkaks esmalt kinnisvara realiseerima ja jätaks reisijad kuudeks ootele. Tagatis peab olema rahaliste vahenditena realiseeritav just sellepärast, et maksejõuetuse olukorras peab olema võimalik tagatist kohe kasutama asuda.
Reisiettevõtja vastutab tarbijate ees reisipaketi maksumuse ulatuses kuni reisi lõppuni. Olukorras, kus reisijakorraldaja on küll tasunud majutuse ja lennu eest sihtkohta, ei vabane ta selle võrra kohustusest reisijate ees, sest maksejõuetusest tingitud reisi ärajäämise korral saab tarbija tagasi nõuda kogu enda poolt tasutud summa, mitte summat, millest on maha arvutatud lennupileti ja majutuse maksumus.
Hea müük tähendab ka tagatisraha piisavuse ümberhindamist
Kui esialgse planeeritava kogumüügi alusel taotletud tagatisraha ei ole piisav tagamaks tarbijatelt laekunud ettemakseid ja reisijate kodumaale toimetamise kulusid, peab reisiettevõtja tagatise suurust suurendama.
Lähenevat turismimessi silmas pidades toonitab tarbijakaitseamet, et vastutustundlik reisiettevõtja arvestab eduka müügiga ning seejuures oleks tema tagatis kogu messi vältel piisav. Kuigi kõige kindlam on messi eel tagatise suurendamine, tagab õiguskuuleka käitumise ka see, kui vahendajad ettemakseid pikalt enda käes ei hoia, vaid kannavad esimesel võimalusel vastutavale korraldajale edasi.
Korraldajatel tasub aga üle vaadata reisi esmase sissemakse suurus ja tasumise tähtajad ning vältida asjatult reisitasude enda käes hoidmist olukorras, kus selleks pole tegelikku vajadust (näiteks juhul, kui lendude või majutuse eest tasutakse tagant järgi või on sootuks terve hooaeg juba ette makstud).
Iivika Sale
Tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist
