1

Presidendi kantselei ei soovi Liberty mõisa residentsi rajada

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kersti Kaljulaid

Presidendi kantselei otsustas loobuda president Toomas Hendrik Ilvese ametiajal tehtud plaanist renoveerida Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi enam kui 4 miljoni euro eest presidendi ametlikuks residentiks.

Sellisel kujul ei ole president Kersti Kaljulaidi (pildil) jaoks Liberty mõisa vaja, ütles presidendi kantselei avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe BNS-ile. Tema sõnul elab president Nõmmel ja töötab Kadriorus, mistõttu puudub vajadus uue kompleksi järele.

Lisaks tõi Linnamäe välja, et tõenäoliselt on Eesti rahvale oluline, et president viibiks võimalikult palju Kadriorus. Külaliste võõrustamiseks on väiksemate sündmuste jaoks võimalik kasutada Kadrioru lossi ja suuremate sündmuste jaoks näiteks Kadriorus asuvat Eesti Kunsti Muuseumi (Kumu) hooneid, rääkis pressiesindaja.

Kirjas rahandusminister Sven Sesterile teatas presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo, et presidendile uue residentsi rajamine pole mõistlik. Samuti märgib Riisalo, et presidendi kantselei ei vaja seega residentsi rajamiseks ega ka kasutamiseks eraldatud rahaliseid vahendeid, mida oli algselt ette nähtud summas 4,4 miljonit eurot.

Viimaks soovib Riisalo hüvitada tehtud kulutused Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS), mis Toomas Hendrik Ilvese presidendiks olemise ajal sõlmis lepingu presidendikantseleiga Liberty mõisakompleksi renoveerimistöödeks.

2014. aasta alguses astus presidendi kantselei läbirääkimistesse RKAS-iga, ehitamaks Liberty mõisakompleksist moderne hoonetekompleks, kuhu kava järgi oleksid tulnud presidendi esindus- ja eluruumid. Lisaks oleks residents pidanud võimaldama võõrustada väliskülalisi.

Kompleksi renoveerimine hakkas venima erinevate riigihangete läbikukkumise tõttu. Algselt pidurdus projekteerimishange ja seejärel nurjus ehitushange. Ehitushanke nurjus, sest kõik laekunud pakkumused ületasid ehitamiseks ette nähtud 4,4 miljoni euro piiri. Venimise tõttu ei jõudnud kantselei Ilvese presidendiks olemise ajal hoone rajamist otsustada, mistõttu ehitamisotsuse langetamine jõudis president Kersti Kaljulaidi lauale.

Kokku 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Hooned anti 2014. aasta alguses üle RKAS-ile. Varasemalt olid need vabaõhumuuseumi kasutuses.

Kochide perekonnale kuulunud Liberty suvemõisakompleks on Tallinna kõige terviklikumalt säilinud suvemõis, samuti oluline 18.-20. sajandi sotsiaalmajandusliku elukorralduse näide. Kolme Eesti arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise tähtsusega mälestisega – Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja – kompleksi kuuluvad hävinud Vana-Liberty maja, Vana-Liberty maja jääkelder, pesuköök, majahoidja elamu, aednik Jaulo maja, Daheimi maja, Daheimi kelder ja Egon Kochi garaaž.

Kochide perekonna ajalugu algas Liberty alal 1822. aastal, mil Gustav Alexander Koch abiellus Karl Friedrichi tütre Caroline Elisabeth von Strahlborniga, saades territooriumi omanikuks. G. A. Koch töötas muuseas Tallinnas notarina, rae sekretärina, raehärrana ja rae advokaadina.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
oh+õudust
oh+õudust

oh õudust, oh õudust

wpDiscuz