Kinnisvarabüroo Uus Maa kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et detsembris kallineesid kõige enam Haapsalu korterite hinnad, kuid sellele vaatamata müüakse Haapsalus elamispinda kolm korda odavamat kui Tallinnas.
Detsember oli Uus Maa andmeil tehingute arvult keskmisest oluliselt aktiivsem kuu, kusjuures oma panuse andis ka paljude tehingute nn kobaras sõlmimine. Nii sündis ka mitmeid rekordeid, millest märkimisväärseim on Tallinna korterite ruutmeetri mediaanhinna kõigi aegade rekord. Samas jäigi see kasv üsna pealinnakeskseks ning mujal Eestis iseloomustas aasta lõppu pigem rahulikum kulgemine.
Jaanuar on ilmselt sama rahulik ning suuremat tõusu tasub oodata veebruarist-märtsist.
Maa-ameti andmetel sõlmiti detsembris kogu Eestis 4233 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis on novembrist 6,8% enam. Mulluse detsembriga võrreldes oli turg aga samal tasemel, muutus vaid +0,09.
Tallinnas toimus detsembris hoogne tehingute sõlmimine, mis kergitas tugevalt ka müüdud objektide hulka. Nii vahetas omanikku 1554 kinnisvaraobjekti, mis on novembrist suisa 31,9% enam. Muide, teistest aktiivsem kuu oli ka 2015. aasta detsember, seega aastavõrdluses toimus 7% kasv.
Kasvu taga on uute korterite hoogne asjaõiguslepingute sõlmimine, mis eelkõige kergitas kahe suure linnaosa – Lasnamäe ja Põhja-Tallinna tehingute hulka ja ruutmeetri mediaanhinda. Kahe mõjuka linnaosa kasv mõjutas tugevalt kogu linna statistikat ning seega sündis Tallinna korteri ruutmeetri mediaanhinna rekord ja väga kõrge tehingute hulk.
Seega, detsembris müüdi kortereid 937 (novembris 794), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1681 eurot. Võrreldes novembriga kasvas hinnatase 7,3% ning aastaga 8,8%.
Tartus toimus detsembris 186 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maa-ameti statistika kohaselt keskmisest kõrgem tulemus. Tõsi, võrreldes novembriga toimus siiski 5,1% langus samas kui 2015. Aasta detsembriga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 17,7%. Põhjuseks ikka aktiivsem uusarendusturg.
Kortereid müüdi 141 (novembris 154), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1307 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 7,5%, siis aastaga 15,2%.
Eramuid ja suvilaid müüdi 9 (novembris 8) ning hoonestamata elamukrunte 5 (novembris 6).
Pärnus oli detsember tehinguaktiivsuselt 12 kuu keskmist arvestades vaikne. Maa-ameti andmetel toimus 83 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 27,2% novembrist vähem. 2015. aasta detsembriga võrreldes langes tehingute hulk 8,8%.
Kortereid müüdi 54 (novembris 81), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1010 eurot. Et statistilist võimsust omasid kallimad korterid, kasvas hinnatase kuuga 19,2%. Aastaga toimus hinnatasemes seetõttu aga 15% kasv.
Eramuid müüdi 9 (novembris 14) hoonestatud elamumaid kaubaks ei läinud..
Ka Haapsalu kinnisvaraturg tõmbas detsembris juba otsi kokku ning tehinguaktiivsus oli keskmisest madalamal tasemel. Toimus 22 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 4,8% enam. Kuna 2015. aasta detsember oli 12 kuu skaalal jällegi kõrgeimal pulgal, langes 2016. Aasta detsembri tehinguaktiivsus aastavõrdluses 42,1%.
Kortereid müüdi 13 (novembris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 508 eurot. Nagu ikka väikestel kinnisvaraturgudel, on suured hüpped loomulikud. Nii kasvas hinnatase kuuga 23,7% ja aastaga 45,6%.
Eramuid müüdi 2 (novembris 1) ning hoonestamata elamukrunte 1 (novembris samuti 1).
Silvi Merilo ja Annely Sermat on sellisel tasemel tegijad, et ei viitsigi kommida. Nende hinnad ja reaalsustaju on erisuunalistel teedel.
Koit ostab kortereid uusasukatele ja sellepärast tõusevadki.
Aasta või kahega teenib korterid tasa, kuna iga pagulase pealt maksab riik tuhandeid eurosid. Perekonna pealt kuskil 3200-3600€ korteri eest
on üles phussitud ja pooltest müüdavatest võib julgelt 1kolmandiku maha võtta, et saada õige hind, mida veel tasuks pakutava eest välja käia.
kallines müügihind, ega keegi müügihinnaga osta!
Loll pole see,kes küsib,vaid see,kes maksab.
kasvab