Põlevkivi ressursitasude alandamine oli 2016. aasta kõige keskkonnavaenulikum tegu. Arhiiv
Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) andis 2016. aasta keskkonnavaenulikema teo tiitli ehk keskkonnakirve valitsusele ja riigikogule põlevkivi ressursitasude alandamise eest. Möödunud aasta kõige tähendusrikkamaks keskkonnateoks valiti kolm pakendite kasutamist vähendavat algatust, mille eestvedajateks on Eesti kaupmeeste liit, MTÜ Tervikring ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski.
Eelmise aasta keskkonnakirve said üksmeelselt valitsuse eelmine koosseis ja riigikogu otsusega alandada põlevkivi kaevandamise keskkonnatasusid. “Riik peaks toetama põlevkivitööstuse negatiivse mõju vähendamist keskkonnale ja kliimale, seda iseäranis värskelt jõustunud Pariisi kliimaleppe valguses. Väga kahetsusväärne, et selle asemel võeti vastu otsus, mis vähendab veelgi ettevõtete vastutust meie elukeskkonna saastamisel. Aasta lõpuks tõusis nafta hind talvisest madalseisust pea kahekordseks, ent tasude taastamisest millegipärast ei räägita,” ütles EKO koordinaator Riho Kinks.
Aasta keskkonnateo tiitliga tunnustab EKO kolme algatust, mis aitavad edendada säästlikku pakendikultuuri. „Eesti kaupmeeste liit väärib esiletõstmist, kuna ei jäänud ootama nn kilekotimääruse kehtestamist. Omaalgatuslikult astuti samme õhukeste kilekottide tarbimise vähendamiseks, kaotades poodide kassadest tasuta kilekotid,” selgitas Riho Kinks. “MTÜ Tervikring algatus Topsiring jäi silma praktiliste lahendustega ühekordsete topside vähendamiseks suurüritustel. Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski avatud Eesti esimene pakendivaba pood Paljas Pala Pärnus aga näitab, et mujal maailmas levinud pakendivaba poodlemine on võimalik ka Eestis,” lisas Kinks.
EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsemate tegudena välja veel Rail Balticu protsessi juhtimise ja Tallinna Reidi tee arenduse. Positiivsetest tegudest hindasid EKO liikmed kõrgelt Eesti otsust liituda Pariisi kliimaleppega ja keskkonnaaktivistide algatatud lendorava kampaaniat.
EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat 14. korda. 2015. aasta kirve said samuti Riigikogu ja Vabariigi Valitsus lühinägeliku ja keskkonnavaenuliku kliimapoliitika eest. Keskkonnateoks valiti toona Sindi paisu riigile ostmise ja paisu avamise projekteerimisega alustamine.
Eesti keskkonnaühenduste koda ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.