Relvarahu aastapäeval peab Haapsalus Vabadussõja mälestussamba ees kõne minister Korb

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Vabadussõja mälestushetk 7

Vabadussõja mälestushetk Haapsalus 2014. aastal. Foto Arvo Tarmula

3. jaanuaril kell 10.30 möödub 97 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise.

Mälestustseremoonia algab kell 10.30 Vabadussõja mälestussamba juures Haapsalu lossiplatsil. Päevakohase sõnavõtuga esineb riigihalduse minister Mihhail Korb, riigikogu aseesimees Enn Eesmaa ja Kaitseliidu Lääne maleva staabiülem major Jüri Bachman. Mälestussamba jalamile asetavad ühispärja Lääne maavalitsuse, Haapsalu linnavalitsuse, Kaitseliidu Lääne maleva ja Naiskodukaitse Lääne ringkonna ning Läänemaa isamaaliste organisatsioonide esindajad.

Needsamad organisatsioonid kutsuvad läänlaste Vabadussõja mälestussamba juurde kõiki, kes saavad tulla.

Ülejäänud Läänemaa rahvast kutsub korraldustoimkond kell 10.30 kirikukellade helina saatel hetkeks peatuma. Vaikuse minutiga antakse au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.

Vabadussõja lahinguväljal langes 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat. Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele.

Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid imekombel üle Nõukogude Liidu okupatsiooni.

Läänlaste Vabadussõja mälestussammas avati 9. novembril 1924. Okupantide poolt õhiti mälestussammas 19. juunil 1941, samba asukohale asetati Haapsalu linnavalituse teenistujate poolt jääst mälestussammas veebruaris 1942. Mälestussammas taasavati 27. novembril 1994.

1920ndatel aastatel hakati igal aastal 3. jaanuaril, relvarahu kehtima hakkamise hetkel pidama vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi. Kakskümmend seitse aastat tagasi see tava taaselustati ja 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, üle isamaa helisesid taas kirikukellad. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.

Sel päeval süüdatakse küünlad kõikide Vabadussõja mälestussammaste juures, aga ka kodudes. Hoonetele ja sõidukeile heistatakse sinimustvalged lipud. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments