Täna õhtul startiv suurõppus Orkaan õpetab ärevais oludes korda tagama

Orkaanil kompaniiülema rollis olev nooremleitnant Raigo Õiglas (paremal) koos vanemveebel Veiko Loigu ja kapten Jüri Tõnismaga arutamas üksuste tegevust täna algaval õppusel. Foto Urmas Lauri

Reede õhtust pühapäeva pärastlõunani harjutab ligi 700 vormikandjat Lihulas, Vatlas ja Virtsus kaitseliidu suurõppusel Orkaan, kuidas rahuajal pingestatud oludes korda tagada.

„Tegemist ei ole sellise õppusega, kus iga mees saaks salve tühjaks lasta ja lahingupaarilise oma takkajärele,” ütles kaitseliidu Lääne maleva staabiülem Jüri Bachman. Tema sõnul ei ole tänavusel suurõppusel Orkaan lauslahinguid kavas, eesmärk on hoopis harjutada, kuidas suudavad kaitseliidu üksused koos politseiga ärevais oludes korda tagada.

„Legendi järgi ei ole tegemist sõjaseisukorraga, küll aga erakorralise seisukorraga, kus on oht gruppidevahelisteks konfliktideks, marodöörluseks ja muudeks pahategudeks, mis õõnestavad riigikorda. Neis oludes aitabki kaitseliit politseil korda luua,” selgitas Bachman.

Bachmani sõnul on kaitseliit ka varem politseid Orkaanile kaasanud, näiteks viis aastat tagasi, kuid siis harjutati tegutsemist sõjaseisukorras. Staabiülem lisas, et korda tagavate kaitseliitlaste õigused sõja- ja rahuajal on erinevad. Näiteks peab autode peatamine ja inimeste kontrollimine käima koos politseiga. 

Õppusel Orkaan harjutataksegi kontrollpunktide püstitamist, sõidukite kinnipidamist, patrullimist, oluliste objektide kaitset jms. Ometi ei möödu õppus ühegi pauguta. „Et asi põnevam oleks, on kusagil ka vastane, kelle ülesanne on kontrollitav objekt hõivata,” selgitas staabiülem. Nagu segastele aegadele omane, liigub ringi ka provokaatoreid ja infoõngitsejaid ning hakkama tuleb saada paanikas inimestega.

Seekordne suurõppus hõlmab Lõuna-Läänemaad ning põhirõhk on Lihulal, Virtsul ja Vatla ümbrusel.

Õppusele on oodata ligi 700 inimest. Läänemaalt osaleb sadakond Lääne maleva kaitseliitlast, samuti kümmekond politseinikku ja abipolitseinikku ning päästjaid. Kaitseliidu üksusi on õppusel ka Saare-, Pärnu- ja Raplamaalt. Nii kaitsevad saarlased Virtsu sadamat, pärnakad Vatla ümbrust ja läänlased tegutsevad Lihula kandis. Õppusel osaleb ka politseijõude Pärnust.

Kõige kaugemad osalejad on Orkaanil paarsada lätlast. Bachmani sõnul ei tule õppusele kutselisi sõjaväeüksusi, kuid vabatahtlikuna on kutselisi sõjaväelasi osalejate hulgas küll.  

Jüri Bachman iseloomustas seekordset Orkaani kui õppiva iseloomuga õppust. Et objektikaitse ja korra tagamine on tema sõnul lahingutegevusest keerukam ja komplitseeritum, tehakse kõigepealt läbi näitlik õppetund ja siis harjutatakse seda võimalikult reaalseis oludes. „See on selleks, et kaitseliitlased võimalikult palju õpiksid ning et ka kaitseliit, politsei ja päästeamet õpiksid koos tegutsema,” lisas Bachman.

Õppuse juhtstaapi on kaasatud kõigi osalevate jõudude esindajad. Staabi koosseisus tegutseb Jüri Bachmani juhtimisel nn mängukeskus, mille ülesanne on jälgida õppuse kulgu, luua õpisituatsioone, saata välja näitlejate meeskondi, kes korraldajate öeldud aegadel ja kohtades loovad õpiolukordi.

Suurõppus ei jää küll kohalikele ega möödasõitjaile märkamata, kuid tavapärast elu püütakse häirida nii vähe kui võimalik. „Ootame kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist,” ütles kaitseliidu Lääne maleva pealik kolonelleitnant Rasmus Lippur.

Lippuri sõnul piiratakse intensiivsemail perioodidel ja mõningate õppeülesannete täitmise ajaks küll mõnel avalikul teel sõidukite liikumiskiirust, kuid ajutiselt ning ainult teatud kohtades.

Kuigi õppuse üks ülesanne on peatada sõidukeid, ei häirita Bachmani sõnul tavaliiklejaid. Kontrollpunktid ehk check-point’id ehitatakse maanteede kõrvale nii, et need liiklust ei segaks, ning kontrollitakse ainult märgistatud ehk siis õppusel osalevaid sõidukeid. 

Samuti on pimedal ajal keelatud asulais ja elumajade läheduses kasutada imitatsioonivahendeid ehk paukpadruneid.

Orkaan on Läänemaa kaitseliitlastele suurim ja tähtsaim õppus. Tegemist on Lääne-, Saare- ja Pärnumaa maleva ühisõppusega, mida korraldavad malevad vaheldumisi.