Rannapõlde talu peremees Marek Laht seisab kaevu kõrval, mis ähvardab raskete teetöömasinate vibratsiooni tõttu sisse variseda. Foto: Arvo Tarmula
Lääne-Nigula valla Rannapõlde talu elanikud Marek Laht ja Helina Paas kardavad, et planeeritava kergliiklustee ehitus võib nende majapidamise jätta kaevuveeta.
Lääne-Nigula vallavalitsus on taaselustanud omaaegse maanteeameti Lääne regiooni ja Oru vallavalitsuse 2011. aastal koostatud plaani rajada Rannaküla ja Linnamäe vahele kergliiklustee.
Kergliiklustee kulgeks praeguse plaani järgi Haapsalu–Keila maantee parempoolsel küljel ja oleks umbes viie kilomeetri pikkune. Selleks, et vallavalitsus saaks kergliiklustee projekti koostamisega edasi minna, tuleb vallavalitsusel võõrandada tee alla jäävad maatükid.
26. oktoobril saatis Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus kirjad neile maaomanikele, kelle maale tee ehitataks. Kirjas küsis vallavanem maaomanikelt, mis tingimustel on nad nõus kergliiklustee alla jääva maa vallale võõrandama.
Loe lähemalt eilsest Lääne Elu paberlehest.
Sõidan jalgrattal sageli Orult Uuemõisa ja kuni Rääguni saab kenasti mõõda kergliiklusteed kui edasi tuleb teed jagada autodega. Kole mõelda, et tihedas autodevoos tuleb põigata vasakul kulgevale uuele plaanitavale kergliiklusteele ja Rannakülas uuesti tagasi, et suunduda Rannaküla-Uuemõisa kergliiklusteele. Ametnike uskumatu tõlplus, et inimelu on odavam kui mõni meeter looduspiiranguga ala, ainult Eesti riigi silmaklappidega ametnik suudab selliselt mõelda.
Kellee seda teed sinna tarvis on?
Kõik ei tossuta autoga ringi. Mõni hoolib ka tervisest, keskkonnast ja oma rahakotist.
kaardi pealt vaadates on see kaitseala ka sellel pool teed, kuhu ehitamist plaanitakse (Kapal). Kas kergliiklustee hakkab siis ühest teeäärest teise kulgema, et kogemata kaitseala piiri ei puudutaks?
Kapal on kaitseala piir kergliiklustee jagu teest eemale tõmmatud
nõus külamehega. Ühel pool teed loodusele ohtlik, teisel pool teed ehita palju tahad. Võiks ikka riigiga asjad korda ajada ja ehitada nii, et poleks vaja kahte ülesõitu teha. Aga lihtsam on eramaadele ehitada. Kas bürokraatia on tõesti nii suur, et erandeid ei suudeta teha?
Millal Taebla kergliiklustee Rannakülani ühendatakse???????? Vald on sama, ühte kohta saab, teise kohta ei saa tehtud. Või millal Ristini Haapsalust kergliiklusteedpidi saab? Küllap on põhjendus, et raha ei ole ega tulegi. Tohutult kahju. Seda teed kasutataks, aga kui ei soosita jalgrattureid, rulatajaid, rullitajaid, kepikõndijaid, jalutajaid, väikelapsi kärudega – siis nii ongi.
Minu teada saab praegu ka Haapsalust Ristile ja tagasi jalgrattaga sõita ,nimelt mööda raudteetammi,mis on minu arvates täiesti sõidetav!
+1
Sõidetav rulaga, rullidega?? Kulgeb mööda metsi, täiesti kokkukasvanud, 2,5 meetrised umbrohud jalgu kraapimas! Jalgsi võid käia, millegi muuga mitte. Jalgratta keti surm on peenkillustik. Aga kes tahab, saab ikka liigelda, palun väga. Aastal 2016 ootaks tänapäevast kergliiklusteed, jupid on olemas, suvatseks keegi ühendada Haapsalust Ristini.
See lugu on hea näide levivast ammetkondlikust nõuete ja direktiivide kesksest mõtteviisist.No mis korvamatut kahju loodusele teeks juba olemasoleva autotee kõrval kergliikluse rada?Pigem oleks see heaks võimaluseks tõestada,et loodusekaitse ei pea inimesse-eriti kui ta käib jala või sõidab rattaga-sallimatult suhtuma.Eelistatakse ta üle sõidutee ära ajada.
Paraku kohtab sellist inimpõlgurlikku loodusekaitset kahetsusväärselt sageli.