E-sigaretid. Foto wikipedia
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega ühtlustatakse alates 2018. aastast tubaka ning alternatiivsete tubakatoodete (sh e-sigarettide) aktsiisimäärad.
Alternatiivne tubakatoode on seaduse mõttes klassikalistest tubakatoodetest erinev nikotiiniga või nikotiinita toode, mida kasutatakse sarnasel eesmärgil tubakatoodetega – näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine (nt aurukivid) ja muud.
„Alternatiivsete tubakatoodete, sealhulgas e-sigarettide mõju tervisele alles uuritakse, kuid esialgsed hinnangud annavad põhjust arvata, et need tooted ei ole tervisele ohutud. Selle tõendamiseks oleks vaja jälgida e-sigareti kasutajate tervise muutusi mitmekümne aasta jooksul. Seetõttu on tervise kaitse ning ennetuse seisukohalt otstarbekas alternatiivsed tubakatooted maksustada sarnaselt traditsiooniliste tubakatoodetega,” põhjendas aktsiisitõusu plaani ministeeriumi pressiesindaja.
Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimäär on eelnõu kohaselt 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milligrammi kohta, kui toode on geeljas. Tubaka tahke aseaine, nt aurukivide, aktsiisimäär on sarnane suitsetamistubaka aktsiisimääraga, mis on 76,84 eurot kilogrammi kohta. Euroopa Liidu liikmesriikide seas maksustatakse e-vedelikke näiteks Itaalias, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Lätis. Viimases on aktsiisimäär diferentseeritud ja maksimaalne määr on Eestis kavandatavast määrast ca 0,1 eurot madalam. Soome ja Ungari alustavad maksustamisega järgmisel aastal. Soome kavandab aktsiisimäära 3 eurot 10 milliliitri kohta. Tarbijale, kes kasutab näiteks 10 milliliitrit tubakavedelikku nädalas, tähendab see lisakulu kuni ca 2,4 eurot nädalas.
Lisaks tõstetakse eelnõuga sigarite ja sigarillode aktsiisimäära läbi kahekomponendise aktsiisimäära kehtestamise. Alates 2018. aastast on sigarite ja sigarillode aktsiisimäär 151 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta ja 10% nende maksimaalsest jaehinnast.
Eelnõu väljatöötamine on ette nähtud valitsuse tööplaanis ning selle mõju maksulaekumistele on 2018. aastal ligikaudu 1,2 miljonit eurot.
Eelnõu saadeti tutvumiseks ministeeriumidele ja turuosalistele, kelle ettepanekuid ootab rahandusministeerium kuni 22. novembrini.
läbimõtlemata otsused ,kas maksustate vg mg.o.2 euroga ,siis hakkavad maksma ka kõik toiduainete ja keemiatööstused ,samuti karjakasvatajad ja need kogused mis nemad kasutavad võrreldes veipijatega on megad. nii et tõmmake vesi peale kallis valitsus ja poisinagad kes debiilseid otsuseid langetavad.
Praktikas näeb see asi välja nii:
isiklikult olen saanud aastatega 18 mg pealt 6 mg vedeliku kasutamise peale! (mõnikord ka 0 mg).Vedelikku kulub kordades rohkem, kuid ENAMUS läheb sellest ilusate hästilõhnavate aurupilvede tekitamise peale! uute maksude valguses on vaja jälle kangema kraami peale tagasi minna?
Läti maksimaalne määr on 0,1 € võrra madalam, kui eestis 0 nikotiiniga vedelikul? Lisaks unustati mainida, et see on tühine 50% vahe! Kui läti poolt vaadata, siis 100% vahe! Tunda on hoomamatut arrogantsi! 🙂
aus tegu oleks kehtestada “ennetuse seisukohalt” maks ka iga ametniku pealt!!! juba praegu annab tunda, kui tervistkahjustav on ühe napaka ametniku ülalpidamine! 😛
Igaks juhuks peaks alkoholivaba ôllele ka panema muidu eesti rahvas hakkab veel tervislikemate eluviiside poole sõudma. Seda ei tohi juhtuda!
e-tobi kemikaalide kimumine on kõvasti tervislikum tegevus tavasuitsetamisega võrreldes või? 😀
kas alkovabal õllel ka aktsiis peal?!