Lihula katlamaja juhataja Tõnu Teesaare sõnul soojahind lähiajal langeda ei saa. Foto: Arvo Tarmula
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab Lihula ja Haapsalu katlamaja soojatorustike rekonstrueerimist ning hakkpuidukatlale suitsugaaside kondensaatori ehitust kokku 666 000 euroga.
ASi Eraküte Haapsalu katlamaja saab KIKilt peamagistraali rekonstrueerimiseks 162 790 eurot ning hakkpuidukatla suitsugaaside kondensaatori projekteerimiseks ja ehituseks 355 500 eurot. Lihula Soojus OÜle on KIK eraldanud 149 672 eurot linna soojatorustike rekonstrueerimiseks.
Lihula Soojus OÜ juhatuse liikme Tõnu Teesaare sõnul rekonstrueeritakse KIKi toetuse eest katlamajast väljuv peamagistraal. „See toru on 30 aastat või rohkemgi vana,” ütles Teesaar.
Ta selgitas, et uus magistraal vähendab soojakadusid paar protsenti. Vana soojatorustik kipub lekkima, samuti on suur risk hoopis puruneda. „Kui see peaks juhtuma südatalvel, on väga pahasti,” lausus Teesaar.
Soojatorustik maa alla
Osa maapealsest torustikust viiakse maa alla. Teesaar selgitas, et maapealsed torud on kõige ohtlikumad, sest kui mõni lõik talvel ära külmub, on torustik kevadeni kasutu.
KIK toetab Lihula soojust 149 672 euroga, teist sama palju lisab ettevõte ise. KIKist raha saamiseks peab omaosalus olema vähemalt 50 protsenti.
Teesaar rääkis, et neli aastat tagasi rekonstrueeriti KIKi raha eest umbes kolmandik 2,9kilomeetrisest Lihula linna soojusvõrgust. Siis oli projekti maksumus 200 000 eurot, millest pool tuli KIKilt. Nüüd uuendatakse teine kolmandik. Rekonstrueerimist alustatakse oktoobris. Tööd saavad valmis 2018. aasta lõpuks.
Selles, et Lihula soojus saab toetust ka 2020. aastal, kui algab uus Euroopa Liidu eelarveperiood, on Teesalu skeptiline. „Oleme kahel korral juba saanud, kolmandal korral vaevalt enam antakse,” arvas Teesaar.
Lihula tarbijale soojavõrgu uuendamine hinnalangust kaasa ei too. „Hinda ei saa me enne langetada, kui katlamaja laen on makstud,” selgitas Teesaar. Lihula katlamaja ümberehituseks 2008. aastal võetud viie miljoni kroonise (umbes 320 000 eurot) laenu tagasimakse tähtaeg on 2023. aastal. Lihula katlamajast sai kaheksa aastat tagasi esimene katlamaja Eestis, mis hakkas sooja tootma luhaheinast ja pilliroost. Praegu müüb Lihula katlamaja sooja 57,71 eurot megavatt-tund.
Haapsalus uuendatakse peamagistraali
AS Eraküte kavatseb Haapsalus rekonstrueerida soojavõrgustiku peamagistraali, mida toetab KIK 162 790 euroga. Erakütte omaosalus on 464 000 eurot. Magistraal kulgeb Niine tänaval.
„Sel suvel rekonstrueerisime juba 300 meetrit ja projektist saadud rahaga uuendatakse veel 814 meetrit soojatorustikku,” ütles ASi Eraküte Haapsalu osakonna juhataja Rein Paju.
Rekonstrueeritava torustiku vanus on 41 aastat. Täies ulatuses loodab Eraküte peamagistraali rekonstrueerida 2020. aastaks.
Paju sõnul ei mõjuta magistraali uuendamine sooja müügihinda. Eraküte müüb Haapsalus sooja 49,16 eurot megavatt-tund. Eraküte saab KIKilt 355 500 eurot toetust ka uue suitsugaaside kondensaatori ehituseks. Selles projektis on omaosalus 50 protsenti.
„Kondensaatoriga jahutame korstnasse mineva suitsugaasi maha ja sealt eraldatud soojuse suuname kaugküttevõrku, mis lisab efektiivsust ja vähendab heitmeid,” selgitas Paju.
Paju arvas, et pikas perspektiivis võiks see hinda alandada, kuid enne uue tehnoloogia kasutuselevõttu seda lubada ei julge.
KIK rahastab mitmesuguseid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO₂ kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu tõukefondidest. Kokku toetab KIK projekte Lääne-, Valga-, Saare- ja Harjumaal 5,5 miljoni euroga.
Soojuse müügihind
(eurodes megavatt-tunni kohta, hindadele lisandub käibemaks)
Eraküte Haapsalus 44,29
Uuemõisa Teenus AS 46,16
Lääne-Nigula Varahaldus:
Palivere 65,32
Linnamäe 61,36
Taebla 56,00
Lihula Soojus 57,71
Noarootsi Soojus 47,99
Allikas: konkurentsiamet
Olen uhke, et kuulun rikaste inimeste sekka, sest olen aidanud aastakümneid ja näib, et ka edaspidi Lihula katlamaja elus hoida makstes kütteperioodil hiigelarveid. Muinasjutt, et looduslik küte on odavam, ei osutunud tõeks. Muinasjutt ongi ju väljamõeldis. Jah, vanu asju on vaja rekonstrueerida. Ja kaugkütet tarbin heameelega. Aga kes kaitseb mind selle eest, et majad/korterid ennast kaugküttega majas omavoliliselt välja lülitavad ja ennast suvalisel/OHTLIKUL viisil soojendama hakkavad? Jubeda suitsutossu tõttu ei saa alati akentki avada. Õhksoojuspumbad tekitavad märkimisväärset müra. Mida vähem kütte tarbijaid, seda rohkem katlamaja küsib. Loogiline.