Et saada ülekäigurajal eesõigus, tuleb jalgratast käekõrval lükata. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets
Jalakäijad näevad ratturites ohtlikke huligaane kõnniteedel ja autojuhtide meelest takistavad jalgratta omanikud sõiduteel liigeldes autosid. Kus siis on ratturile õige koht?
„Jalgrattaga on lubatud sõita kõnniteel, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud,” rääkis liiklusreeglitest Maanteeameti liiklusohutuse osakonna liiklusekspert Villu Vane.
Viis aastat tagasi kehtima hakanud liiklusseadus andis mõnede meelest ratturitele liiga suure vabaduse – seni sõiduteedel liiklema pidanud kaherattalised olid ühtäkki lubatud ka kõnniteedel.
Täpse liiklusseaduse § 32 sõnastuse järgi ei tohi jalgrattur sõita kõnniteel, välja arvatud alla 13-aastane rattur, tema kuni kaks saatjat, väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja rattur juhul kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud.
Liikluseksperdi sõnul ei ole määratletud, millal tee seisukord on selline, et seal jalgrattaga sõitmine on oluliselt raskendatud – see on ratturi otsustada. „Inimesed on erinevad ja hindavad olusidki erinevalt ning siin on raske selget piiri tõmmata ning hinnata, millal võib ja millal mitte,“ rääkis Vane.
Kiiver pähe ja mõistvat suhtumist
Kui rattur on otsustanud sõita kõnniteel, siis tuleb arvestada jalakäijatega ning neid mitte ohustada. „Kindlasti peab rattur sõidutee lõikumise kohale lähenedes vähendama kiirust ja veenduma ohutuses. Sageli on kõnniteed teeäärsete majade aia välispiiril, mis tähendab, et hoovist välja sõitev juht ei näe piki aeda või hekki lähenevat ja selle varju jäävat jalgratturit ning võib viimasele ette või otsa sõita,“ juhtis tähelepanu liiklusekspert.
Hawaii Expressi Kristiine kaupluse juhataja Alvar Kanepi kutsub üles liiklejaid üksteisega arvestama. „Paraku teame me kõik, mis juhtub ratta ja auto kokkupõrkel –autojuhi vägisi välja nõutud eesõigus võib tähendada jalgratturile väga tõsiseid vigastusi. Seepärast on autojuhtidel eriti oluline endale teadvustada, et ka rattur on sõiduki juht – tema koht on sõiduteel ning teda tuleb märgata ja austada,“ rääkis Kanepi.
„Muidugi on tähtis roll ka jalgratturil, kes peab end võimalikult nähtavaks tegema. Ees valge, taga punane tuli, mis hämaras vilguvad, ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur on liiklusseaduse järgi rattasõidu juurde kuuluvad kohustuslikud lisad. Kuigi kiiver pole Eestis kohustuslik, siis autoteel liigeldes peaks kiiver ka ilma seaduseta kohustuslik olema,“ õpetas Kanepi.
Harvad ei ole olukorrad, kus ratturid punast tuld nähes sõiduteelt kõnniteele suunduvad või end teed ületavate jalakäijate vahelt läbi suruvad. „Reguleeritavate ristmike ületamisel peavad ka jalgratturid kinni pidama fooritulede nõuetest,“ kordas Villu Vane liiklusreeglit.
Allikas:
PR Strategies OÜ
Triin Tähnas
Selle väite põhjal võiks ju autodki vastassuunas sõita kui nähtavus on hea? Hea naljahammas oled.
Ainus reegel, mida Haapsalu-suuruses linnas tegelikult peab järgima, on ÄRA EHMATA! See tähendab: jalakäijad ja ratturid ärgu ehmatagu autojuhte ega teineteist. Kusjuures rõhuv enamus Haapsalu ühesuunalisi tänavaid on jalgratturile vastassuunas läbimiseks ohutud. Küsimus pole tänava laiuses vaid nähtavuses. Näiteks Kalda-Mihkli ristmikult tulles jääb pärast Endla ristmiku ületamist Mihkli tänavale pime vasakkurv. Väga valus on näha mõnd lihtsameelset ratturit Võnnu ristist alates Mihkli tänaval ‘vastuvoolu’ väntamas – eriti kui see jalgrattur pöörab Mihklist Endlasse (ehk teeb niigi pimedas kurvis vasakpöörde). Päriselt ohtlike kohti tasuks seetõttu tähistada liiklusvõhikulegi arusaadavate hoiatussiltidega. Üldiselt peab aga autojuht vanalinnas alati eeldama, et keegi võib nagu maa… Loe rohkem »
Ei lugenud eelnevaid kommentaare, kuid tahan öelda, et jalgrattur on ikkagi “toiduahelas” allpool ja peab olema alati ettevaatlik ja mitte lootma, et tal on kuskil eesõigus ja turvaline. Ettevaatlikkuse all mõtlen ka seda, et sõidutee linntänavail ei ole jalgratturite koht, vaid nn keskealised tädid ja pensionärid peaksid sõitma kõnniteel sama kiirusega, mis jalakäijad või siis ratast kõrval lükkama.
Kas sa nõustud siis ka sellega, et jalakäija, eriti vanemapoolne jalakäija, on “toiduahelas” veelgi allpool, peab olema alati ettevaatlik ning ei tohi loota, et tal on kuskil eesõigus ja turvaline. Ettevaatlikkuse all mõtlen seda, et vanemapoolne inimene ei peaks üldse kodust välja tulema.
Sõiduteel liikuja peab pöördel andma teed jalgratturile kes ületab teed millele ta pöörab. Aga kui Jalgrattur mitte ei ületa sõiduteed, vaid sooritab pööret sõiduteele? Näiteks kui ma soovin teha rattateelt, vaska pöörde ristuvale sõiduteele, siis ma pean ikkagi kõik sõiduteel liiklejad läbi laskma, on nii või? Nagu tavalise kõrvalteelt peateele vaskpöörde puhul.. Mis siis, et seal sebra on. Mina saan küll nii aru. Võibolla autojuhtidele on se väga lihtne ja loogiline, aga mul igaljuhul võttis selle väljamõttmine tookord tegelikult natuke aega, kui se uus liiklus seadus kehtime hakkas. Ja siis, kui ma selle välja olin mõelnud, oli ikkagi kuidagi imelik,… Loe rohkem »
Tobe on muidugi lasta autojuhil loobuda oma eesõigusest selleks, et sa saaksid asutada ennast (eriti veel kitsal teel) tema ette sõitma. Suunanäitamisel mingit mõtet ei näe – kas autojuht üldse näeb sinu keha taga olevat kätt ja miks ta peaks arvama, et sa suunda näitad, mitte ei toetu vastu mõnda posti vms. Variante on igasuguseid: ajastada ülekäigurajani jõudmist nii, et seal ei olekski autosid, viibata autojuhile, et ta sõidaks edasi (kuigi mulle endale jätab väga tühja tunde, kui jalakäija keeldub teed ületamast) või pöörata teele kuskil mujal, kus ei ole ülekäigurada. Selles mõttes on naljakas ka artikli juures olev foto.… Loe rohkem »
naljakas, et sa nii lihtsat asja küsid. liikluspilt on täiesti selge: kergliiklusteel liikuja peab sõiduteel liikujatele teed anda, isegi neile, kes pööret sooritavad, sest tema liikumist reguleerivad anna teed märgid. poleks anna teed märke pandud, peaks teed andma maanteelt pöörde sooritaja.
Autol on eesõigus seal…. Kahjuks.
See märk sõidutee ääres, jalgratas sinisel taustal ei kohusta autojuhti teed andma. Oleks valgel taustal siis küll.
Oleneb situatsioonist. kui pöörad teelt ära pead teed andma.
samas soovitus ratturitele veenduda, et teile otsa ei sõideta ja soovitus autojuhtidele anda võimalusel teed. Elu muutub siis palju helgemaks. Uskuge mind.
Veelkord – rohkem viisakust ja üksteisega arvestamist.
kergliiklusteel liiklejad peavad antud olukorras kõigile teed andma, ka pöörde sooritajatele, sest neile on pandud anna teed märk.
Haapsallu sissesõidul on ringtee, seal aga väntasette mulle üks Haapsalu linnavalitsuse idikast tibi – pidurdasin ja andsin signaali. Tibi kukkus lõugama et tal on eesõigus uue LS järgi ja kutsus politsei.
No ootasime ära. Tulid kohale kratsisid kukalt ja …hakkasid LS lugema. Juhtisin nende ja tibi tähelepanu siis kahele väiksele liiklusmärgile, mis lisaks sellele, et tibi muidu peab andma teed autojuhile kui ei roni rattalt maha, kohustab lisaks veel, et anna teed.
Kiivrit ma aga jalgratturitele ei soovita kohustuslikuks teha. Mõistlikult sõitev jalgrattur jääb kiivrita ellu alati. Kiivriga ja hoolimatult sõitev rattur koormab meie Haigekassa reserve.
No nii tüüpiline õiguse tagaajaja vist. Kas see tibi kihutas nagu pöörane? Vaevalt, need ei viitsi sind sõimama jääda. Ehk siis probleem sinu ajus on selline: Oleks tibi ratast käekõrval lükanud oleksid hambad ristis teed andnud, sest jalakäija ikkagi. Aga ta istus sadulas ju. Mis sest, et sõitis aeglaselt peab ta rajakas sulle teed andma. Aga vabanda, ma ei saa aru sinu probleemist. Ringteelt maha sõites on su kiirus ju nagunii väike ja rattur on KA NÄHA. Kas sa tõesti ei suutnud aeglustada. On see oma õiguse tagaajamine nii põhimõtteline asi. Mina oleks sulle muuseas vaid näppu näidanud ja edasi… Loe rohkem »
Liiklusreeglid on täitmiseks kõigile. Mis teeb ratturi nii eriliseks, et tema võib neid rikkuda üksnes põhjusel, et ei viitsi autot nähes ratta seljast maha tulla?
Nii tüüpiline õiguse tagaajaja. On on täitmiseks aga viisakas tee andmine ei ole ka keelatud. Minule isiklikult meeldib viisakas olla palju enam kui räusata. Kui sa ei pidanud järsult pidurdama siis milles probleem? Kas sa ise ei ole mitte iialgi näiteks kiirust tahtlikult ületanud. Enamik minu tuttavaid on ja seega eeldan, et ka sina teed seda mõistlikkuse piirides. Ka kas sa pole iialgi punase tulega teed ületanud? Kui üttled ei nimetan sind valetajaks. jalgratturina on mul hea meel kui mulle teed antakse ja minuga arvestatakse. Autojuhina on mul hea meel teed anda ja olla viisakas. Pisiheateod ei võta tükki küljest.… Loe rohkem »
kui ülekäigurada on reguleerimata, siis peab jalakäija veenduma manöövri ohutuses, samas on juhil kohustus anda teed ehk siis mõlemal osapoolel on teatud kohustused. seega antud triatloninäites tubli sportlane kargab hoopealt sadulast maha ja jookseb ülekäigurajale auto alla, siis minimaalselt on ta liiklusõnnetuse toimumise eest kaasvastutav või võib ka täiesti süüdi jääda.
Soovitan tutvuda autojuhi kohustustega lähenemisel ülekäigurajale. Sa ei jää täielikut või osaliselt süüdi vaid juhul kui minu absurses näites kirjeldatud triatlonist sulle tahtlikult ette hüppab.
Tõin selle näite muuseas sulle kui seaduses sisalduva absurdi. Aga veelkord olgem üksteisega arvestavad ja viisakad. Keegi ei keela teed andmast.
kuule hädapätakas , sul on midagi ikka tõsiselt kinni kiilunud ja üritad siin endale isiklikku liiklusseadust kehtestama hakata , igasugused hooga mahahüppamist harjutavad triatlonistid saavad endale niisuguste harjutuste peale mustud koivad kuna seadus siiski kohustab ka jalakäiat ennem tee ületamist veenduma et tema manööver on ohutu ja autojuht jõuab peatuda.
etikene, kas sa mu näite absurdsusest aru ei saa. Ma ei tee endale reegleid ja ei kutsu sellistele lollustele ülesse. Puhttehniliselt ona aga sinul liilusseadusest tulenev kohustus talle kui jalakäijale teed anda. Seadus paneb ka autojuhile kui suurema ohu allikale võrreldes jalakäijaga suuremad ja isegi ebaproportsionaalsed kohustused. Jookseb laps ülekäigurajale – sina süüdi, koperdab mutike sulle suvalises kohas ette – sinu liiikluskindlustuse koefitsent tõuseb jne. Sinu paragrahvid aga on siin. ole lahke loe ja mõtle. Jalakäija par 25 lõige 7: Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või… Loe rohkem »
Hambad ristis ma ei anna kunagi teed, sest olen ise aktiivne jalgrattur kui ka jalakäija (jooksja).
Ja kiirust oli mul ca 20 või vähem, sest seal on esiteks väikese raadiusega ringtee ja kiirus alla 30 kohustuslik.
Mina eeldasin et tibi annab mulle teed, sest ta kiirus oli aeglane ja arvasin et jääb seisma, mis krdi õiguse taganõudmine? ma ei oodanud seda et ta krdi rsk ette sõidab.
OK ja kiitus sulle. Oma käitumisega hoidsid õnnetuse ära. Aga mis sa selle lolliga vaidlema jäid. Need ju nagunii ei adu oma rumalust. Ka ei saanud ma sinu jutust hästi aru. Seega vabandan.
Jalgrattur võiks tõepoolest ka oma ohutuses veenduda.
Jalakäija peab veenduma, et autojuht on teda märganud andes sellest märku auto aeglustamisega ning ALLES SIIS võib asuda teed ületama
Kullake. Kohustus on mõlemapoolne. Ja naljasoont teile seltsimehed.
TEED EI ÕLETATA JOOSTES!!! Enne sõidutee ületamist veendutakse ohutuses!!!
Mine kooli tagasi.
Mine räägi seda koolilastele. Ja pärast tõesta võmmile, et laps jooksis.
Mina kooli ei läheks. Palk olevat seal liiga nadi
siin jutt käib inimestest,mitte tibidest,….varsti hakkad oiendama,kui kodusiga hakkab yle tee minema…räägime ikka inimestest,mitte tibidest!
kanepi ära aja lolli juttu. Mis vägisi väljanõutud õigusest sa siin plämad? Sinu jutt on umbes sama mis natuke rase.
Hoia oma ratast, kus tahad, kes tahab otsa sõita sõidab ikka. Lükkasin oma ratast käekõrval, aga ikka sõideti sebral otsa. Jalakäija pole inimene!
Olles aegajalt nii jalakäija, ratturi kui autojuhi rollis, tuleb tõdeda, et arusaamatu hoolimatus liiklusvahendist ei olene. Pole haruldased juhtumid, kui ratturid sõidavad ühesuunalisel autoteel vales suunas, jalakäija isegi ei vaevu ülekäigurajal vaatama, kas auto ikka saab pidama või autojuht vahib telefoniga rääkides ainult enda ette ega pane kõrvalt lähenevaid liiklejaid tähele. Küll aga tooksin välja, mis kipub autojuhtidel meelest minema, et pöördel peab ta andma lisaks jalakäijale teed ka ratturile. Liiklusseaduse § 100: “Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur… Loe rohkem »
Ühesuunalisel teel peaks iseenesest ju ruumi jaguma nii autole, kui ka vastutulevale ratturile. Seda ruumi on seal enamasti rohkemgi, kui kahesuunalistel teedel. Nt Kuuse tänaval ja mõnes kohas veel on vastavate märkidega ratturitele vastassuunas sõitmise õigus antud. Miks mitte igal pool? Märgid kallid?
on sõidukijuht ja peab teiste sõidukitega samas suunas liikuma, ka ühesuunalisel teel või tänaval.
Las viskab esimese kivi see, kes pole ise pattu teinud. Sõidan ka rattaga ¨hesuunalisel teel vastuvoolu. Aga kasutan seejuures ajusid ja veendun selle tembu ohutuses. Ei näe siin probleemi nagu ka kord kõnniteel kord autoteel sõites. Kui seda saab teha ohutult miks mitte. Ratturina arvestan seejuures ka sellega, et sellise tembu korral vastutan mina sebral ohutuse eest mitte ei eelda, et jalakäijad õhku tõusevad.
Seega rohkem mõistmist, rohkem adekvaatset olukorrra hindamist ja teistega arvestamist. Oma õiguste tagaajamine meid õnnelikuks ei tee.
Kas teha siis nii, et kui mahub ( jalgrattur, mootorrattur, hobuveok või ka väiksem auto), siis on lubatud? Mul on Kalamajas sarnastes olukordades küll ohtlikke momente olnud.
sinu pöörde jutu peale tuleb lisada, et see reegel kehtib ainult juhul kui jalgrattur kulgeb mööda kõnniteed või rattateed mis on paralleelne tänavaga. kui jalgrattur liikleb mööda tänavat, siis kehtivad talle pöörete tegemisel samad reeglid nagu autodele.
aga kas sa liiklusseadusest selle oskad ka ikka välja lugeda et rattur ei oma eesõigust ülekäigurajal mis ei ole autojuhi jaoks pöördel.