0

Kaheksa asutust rikuvad Haapsalus keeleseadust

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

pagood

Hiina söögikoha Pagood sildil puudub eesti keelne tõlge. Keeleinspektori sõnul rikutakse sellega seadust. Foto: Arvo Tarmula

Keeleinspektsioon tuvastas esmaspäeval Haapsalus kaheksa keeleseaduse rikkumist.

Kolm rikkujat on juba varem huviorbiidis: Togo Sushi ning kohvikud Micio ja Hugo. Nende kolme söögikoha asjus alustati menetlust juba möödunud suvel.

Keeleseadusest tulenevalt on igaühel õigus saada eestikeelset infot ja just selle punkti vastu eksitaksegi, kui unustatakse lisada tõlge.

Sušibaari rikkumiseks on see, et neil on avamisest peale olnud sildid „Take away” (osta kaasa) ja „Fast food” (kiirtoit), millel puudub eestikeelne tõlge. Togo Sushi juhataja Roland Magus ei tea aga keeleinspektori külaskäigust midagi. „Esmaspäeval ma tööl ei olnud, kuid minule pole infot selle kohta ka jõudnud,” ütles Magus. Seda, et siltidel peab olema eestikeelne tõlge, Magus ei teadnudki. „Eks tõmban sildid maha või lisan väikeses kirjas tõlke,” lubas Magus.

Magus meenutas, et talvel oli sel teemal juttu küll, kuid siis ei pööranud ta sellele suurt tähelepanu, sest oli siis kokk, mitte juhataja.

Niisamuti on Hiina toidu söögikohal Pagood kirjas vaid, et müügil on „chinese food” (Hiina toit).

Kohvikud Micio ja Hugo eksivad aga selle vastu, et nad kasutavad oma nimes väljendit „cafe”. Kuigi sõna „cafe” peaks olema arusaadav peaaegu igas keeles, on keeleinspektsiooni peainspektori Merle Adamsoni sõnul seda vale kasutada, sest eesti keeles on sellele vaste – kohvik. Sellesarnane silt – „Cafe&Bar” (kohvik ja baar) – on tekkinud ka Centrali majale.

Hugo omanik Mikk-Sander Laubert ütles, et kuni pole tulnud inspektsioonist ametikku kirja, jääb nimi samaks. Seda, et keeleinspektsioon märkas keeleseaduse rikkumist ka mullu, Laubert ei teadnud. „Eelmisel aastal oli kohvikul teine pidaja, see kiri võis minna temale,” arvas Laubert.

Eriti rohkete rikkumistega torkas inspektorile silma Karja tänaval asuv rattapood Tandem. Adamsoni sõnul on neil rikkumisi kaks – eestikeelse vasteta on kirjas „bicycle rent” (jalgratta rent) ja „campsite room for rent” (kämpingutoa rent). Samuti on neil linnas samasuguste kirjadega mitmeid reklaame. Viimasele on olemas tõlge pildikeelde.

„Eestlased ei ole ahvirahvas, et peab ainult pilti mõistma,” ütles Adamson. Rattapoe omanik Jaan Koplik arvas, et tegu on mingi eksitusega või pole inspektor lihtsalt korralikult vaadanud. Kolmapäeva pärastlõunal oli rattapoe seinal tahvel, millel olid ka eestikeelsed tõlked.

Teine levinud probleem on majutust pakkuvate kohtadega. Näiteks Centrali majal on kirjas „guest appartment” (külaliskorter), ökopoel Allikas „accommadation” (majutus) ja Vanalinna Bowlingul „room” (tuba). Allika poe omanik Ritta Piper ütles Lääne Elule, et kui keeleinspektsioon tahab, võib ta sinna kõrvale kirjutada eesti keeles ka „külaliskorter”. „Loodetavasti piisab sellest inspektsioonile. Ma jätaks ka ingliskeelse teksti alles, sest kui tekst on ainult eesti keeles, ei ütle see jälle väliskülalistele midagi,” kommenteeris Piper.

Vanalinna Bowlingu juht Arvi Nebokat arvas, et inspektor võis märgata maja ees seisnud tahvlit, millel oli kirjas „room”. „Edaspidi kirjutame sinna „tuba”,” lubas Nebokat.

Inspektori sõnul näitab see, et eesti kliente ei oodata, sest peale välisturistide võib turist tulla ka näiteks Tartust, ning ka kohalikel on õigus teada, mis kuskil on. Nebokat selle väitega ei nõustunud. „Room” on Nebokati sõnul igas keeles arusaadav.

Kõigi eespool mainitud juhtumite kohta alustas inspektsioon menetlust ning kui silte septembri esimesteks päevadeks ei korrastata, ootab omanikke trahv. Trahv võib olla kuni 200 trahviühikut ehk 800 eurot.

Ideaalseks näiteks keeleseaduse täitmisest ja ka turistidele mõtlemisest pidas Adamson bistrood ja baari Herman, kus ühel pool ust on suurelt kiri eesti keeles ja teisel pool on samasugune kiri inglise keeles.

Heaks tooniks pidas ta, et Haapsalus puuduvad kakskeelsed tänavasildid, mis on peale keeleseaduse vastuolus ka kohanimeseadusega. Kakskeelsed kohanimed on lubatud vaid etnilistes piirkondades, näiteks Noarootsis ja Setumaal.

Keeleseaduse rikkumise peamiseks põhjuseks peab Haapsalut väisanud keeleinspektor rumalust.

„Tahetakse näida tark, aga oma keelt tuleb austada ja hoida. Kes siis veel hoiab, kui mitte meie ise,” ütles ta.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Eesti+Vabaks
Eesti+Vabaks

Arvan samamoodi lugupeetud ametnikuprouaga, et Kohalik Põliselanik on ikka puruloll ja tema hernetera suurune ajuraasuke ei suuda mõista nii keerulist välismaist teksti nagu see ROOM for RENT. Ja ööbibki oma lollusest nt. Cafe taga prügikastis, rüübates Statoilist kaasa ostetud kohvi.
PS! Ainult siis kui ametnikuprouast palju tähtsamatel kohtadel olevad ametnikuhärrad otsustasid BUSSIradasid tähistama hakata mingi imeliku sõnaga BUS ,vot siis pidas ametnikuproua küll targemaks vait olla ja oma emakeelele lihtsalt urineerida.
Ja ahvirahva esindajana paluks ametnikuproual selgitada ka seda et mida võiks Jaama ristil tähendada imelik roosa liiklusmärk STOP? Äkki sama mis eesti keeles STOPP?

Andres+K
Andres+K

kui on keeleseadus, siis tuleb seda ju ka täita. Mida siin vastu punnida on ma ei saa aru?

PinkPlonk
PinkPlonk

Tundub otsitud teema olevat. Kui keeleinspektsioonil tööd vähe, pöördugu kaubandusesse, seal oleks tööd tohutult. Väga paljudel kaupadel puudub eestikeelne vaste. Laske aga eesti keelde tõlkida, mis nad siis tulevad siia keelt risustama ! 🙂

Lihtsalt huviline
Lihtsalt huviline

Tobe jutt. Kui inspektsioon käib kontrollimas ja avastab puudused, siis oleks ehk normaalne kõigepealt teavitada ettevõtteid ja anda neile aeg puuduste likvideerimiseks, mitte aga informeerida ajakirjandust ning saata need kui lõukoerad ettevõtjaid peedistama.

Riiv
Riiv

Ei riiva kohalikke, me lihtsalt oleme sellega harjunud. Aga keegi ei astu ka sellisest söögikoha uksest sisse. Näiteks „Take away”, miks see ei või olla ka eesti keeles “Osta kaasa”. Keelt mõistvad Inimesed astuvad söögikohta juba huvi tundes, mida saab kaasa osta. Kogu probleem on selles, et vanem põlvkond pole inglise keelt õppinud, nende aja võõrkeeled olid: vene- ja saksa keel. Seega peame Eestis elades ikka eesti keelt austama.

Uskmatu+Toomas
Uskmatu+Toomas

Kogu see lugu näitab üles erakordset topeltmoraali,vahel ajame kas või õlekõrre lõhki aga samas kui ümberringi kõlavad ingliskeelne šargoon on kõik korras.
Haapsalu inimesed otsustavad ise kuidas ja mis moodi ……kas need toodud näited riivavad kohalikke ?

Rain Poogen
Rain Poogen

Kahjuks või õnneks on Haapsalu Eesti osa ja seal kehtivad Eesti Vabariigi seadused. 🙂

wpDiscuz