Mart Helme raamatuesitlusel Haapsalus. Arvo Tarmula
Neljapäeva õhtul esitles Haapsalus Taksi pubis oma vastset elulooraamatut Mart Helme – hariduselt ajaloolane, taustalt rokkmuusik, hobilt mõisnik, tiitlilt suursaadik, viimasel ajal enim teada kui Eesti võimalik järgmine president.
„Olen teie käsutuses. Kasutage mind,” juhatas Helme kokkusaamise Taksi pubis sisse ja pakkus võimalust kohapealt värske raamat soetada. Esimesed 15 minutit kuluski sellele. „Mart Helme. Õnnesärgis sündinud” tekitas pubilaudade vahele silmapilk järjekorra.
Pole oma raamatut lugenud
„Kui palju on Suure-Lähtru mõis aidanud kaasa raamatu sünnile?” uuris Helme käest Hardi Rehkalt, Suure-Lähtru mõisa maadel üles kasvanud ettevõtja, poliitik (ja EKRE Läänemaa piirkonna juht). Helme sõnul on Suure-Lähtru raamatukaante vahel läbiv tegelane ja paik, mis on märksa suurem kui vald, mis teda ümbritseb. „Suure-Lähtru on suurema kaaluga koht, kui ta geograafiliselt või demograafiliselt võiks olla,” märkis Helme. Mida aga raamatukaante vahelt täpselt võib leida, selle peab igaüks ise välja uurima. „Mina kogu oma elu teile siin selle lühikese ajaga ümber jutustada ei jõua,” ütles Helme.
Raamatut ennast ei ole ta läbi lugenud. Samuti pole ta raamatu autor, nagu ta mitu korda toonitas. „Raamatu autor on Paavo Kangur. Mina olen peategelane,” ütles Helme. Raamatu kirjutamisse Helme ei sekkunud, kirjapandut ei tsenseerinud. „Ma usaldasin autorit,” ütles Helme.
Raamat ise on kolme koostöö: kirjastus Kunst, mida isa-poega Helmed on juhtinud, Kangur ja tema ise. Raamatu idee hakkas idanema mullu sügisel, mil Helme sai Kanguriga esimest korda kokku. Sel ajal tõusis päevakorrale ka Helme võimalik kandideerimine presidendiks, nii et elulooraamatut planeerida oli põhjust: oli selge, et see tõenäoliselt müübib, mis pole ühe raamatu väljaandmisel põrmugi vähetähtis. Esimene kokkusaamine Kanguriga vältas neli tundi. Kokku oli viis enam-vähem sama pikka kohtumist. Ülejäänud materjali kogus Kangur sõpradelt ja tuttavatelt, võitluskaaslastelt, pereliikmeilt ja kolleegidelt.
Helme ise hoidis oma elulooraamatut esimest korda käes 1. augustil Apollo raamatupoes esitlusel. Lugenud on ta seda tükati. „Ma ei tea, kuidas teil, aga mul on huvitav lugeda olnud,” ütles Helme. Raamat hõlmab ajavahemikku esimesest vabariigist nüüdisajani välja. Suurt osa sellest ajast on Helme oma silmaga näinud. „See aeg on olnud muutlik justnagu Eesti ilm,” nentis Helme.
Pani ise pealkirja
„Sellest raamatust tuleb välja üks asi: ma ei ole eneseimetleja,” märkis Helme. Kõige raskem oli raamatu fotosid kokku saada. „Mul on endast väga vähe pilte. Ma ei ole kogunud isiklikke mälestusi. Lihtsalt ei ole ja kõik,” ütles Helme.
Küll aga pani Helme ise raamatule pealkirja. „Ma nimelt olen tõepoolest õnnesärgis sündinud ja just meditsiinilises mõttes,” ütles Helme, „aga ka ülekantud tähenduses. Minu kaotused on alati pöördunud võitudeks või vähemalt osutunud äärmiselt kasulikeks õppetundideks. Peale selle – saatus on alati targem. Kui on ka olnud tunne, et mind on sadulast löödud, on pärast selgunud, et see juhatas mulle kätte hoopis teise ja parema teeotsa.”
„Tegelikult,” nentis Helme, „presenteerin ma siin iseennast, mitte raamatut. Mina ei ole teda kirjutanud.” Ise kirjutanuks ta teistsuguse. „Kui ma ise oleksin kirjutanud, oleksin ma takerdunud detailidesse. Paavo Kangur on detailidest vaba ja sai noolena lennata läbi mu elu.” Helme lubas, et kui ta poliitikast kord kõrvale astub, võtab ta eluloo kirjutamise siiski ette.
Lõpetuseks, küsimustevoorus, huvitas kokkutulnuid siiski rohkem, kas Suure-Lähtrust saab presidendi residents ja Helmest president, või kui ei saa, siis kellest saab. Otsapidi on aga ehk seegi raamatuga seotud, sest peale Suure-Lähtru mõisahärra eluloo on „Õnnesärgis sündinud” veel muudki. Tegelikult võiks olla raamatul ka teine pealkiri – „Teise Eesti mäss ehk EKRE sünd” –, sest Helmet EKREst ja EKREt Helmest lahutada ei saa. Vähemalt mitte praegu.
Paavo Kangur
„Mart Helme. Õnnesärgis sündinud”
Kirjastus Kunst 216 lk
