Funky kuninganna Nik West. Foto: Tõnis Krikk
Augustibluusi esimene õhtu kulmineerus pöörase funkypeoga, mille sarnast Haapsalus ja ilmselt ka kogu Eestis pole varem nähtud-kuuldud. Peo kuningannaks sensatsiooniline 27-aastane USA basskitarrist ja laulja Nik West.
Nik West kuulub nende artistide hulka, kelle esinemist on väga keeruline sõnadesse panna. Tema kohta on kasutatud väljendeid „ülimalt karismaatiline“ ja lisaks ka „omaette vaatamisväärsus“. Mõistagi väärib ta eelkõige kuulamist, kuid kõik need iseloomustused jäävad abitult kahemõõtmeliseks ega suuda edasi anda murdosagi sellest, mis reede õhtul Haapsalu piiskopilinnuse hoovis Augustibluusi pealaval toimus. Muusikaliselt lihtsalt hiilgav, visuaalselt ahhetama panev, sensuaalsest jõulisusest pulbitsev – jah, see on funky! Prince oleks uhke olnud.
Prince'i on West nimetanud oma õpetajaks. Sel aastal meie seast lahkunud ikooniline artist Prince, olles Nik Westi kordumatust särast ja potentsiaalist vaimustatud, võttis ta 2012. aastal enda tiiva alla. See, kuidas nende esimene kohtumine toimus, kõlab nagu muinasjutt. Muidugi võib öelda, et aga see pidigi kõik nii minema.
West oli oma sõpradel külas ja näitas neile Prince’i uut videot, mille peale sõber ütles, et kuule, sina peaksid ka seal videos olema. „Oh jaa, see oleks cool!“ kostis seepeale West.Samal ajal helises Westi mobiil, aga kuna number oli võõras, ei võtnud West kõnet vastu – las ta olla. Kell oli 11 õhtul.
Kui West istus autosse, et hakata kodu poole sõitma, mõtles ta, et hea küll, ma helistan sellele numbrile tagasi. Enne kui ta seda teha jõudis, helises telefon uuesti. Mehe hääl küsis: „Kas ma saaksin rääkida Nik Westiga?“
„Jah, see olen mina,“ vastas West ja mõtles, et kes see võõras küll on, kes keskööl helistab?!
„Siin Prince.“
„…“
„Kas sa tahaksid minuga koos mängida?“
Videointervjuud, kus West sellest kõigest räägib, saab vaadata siin.
Ja nii see muinastjutt algas.
West on sellest ajast peale järginud Prince’i soovitust mitte kedagi eeskujuks võtta ja jääda alati iseendaks. Ja ta õpetas Westile, kuidas oma instrumendist viimane välja võtta. Ja West võttis. Ka eile õhtul Haapsalus, koos oma bändiga, kes hingab Westiga ühes funky rütmis.
Prince tallab nüüd juba taevaseid lavalaudu, kuid tema muusikaline pärand ja kordumatu isiksus heljuvad sätendava loorina meie kohal edasi. West ise on andnud tõotuse, et ei lase Prince’i muusikal surra. Haapsalus esitatud kava pärines peamiselt Nik Westi kahelt albumilt. Ei mingit kahtlust – selle naise soontes voolab puhas funky ja tema sametiselt kähisev hääl mässib kuulaja hellalt, ent vastupandamatu haardega endasse. Prince’i fännid aga võisid Westi soengust-kostüümist välja lugeda kümneid väikseid kummardusi oma õpetajale.
Otse loomulikult tegi West Prince’ile ka muusikalise kummarduse. Nii kõlasid Haapsalu öise taeva all esimest korda Prince’i hitid „Let’s work“ 1981. aasta albumilt „Controversy“ ja superhitt „Kiss“ Prince and The Revolution’i 1986. aastal ilmunud albumilt Parade.
West rõõmustas publikut ka pärast kontserti lõppu – kõik, kes tahtsid, said osta tema plaate, millele ta oma autogrammi andis ja vähe sellest – kõik soovijad said temaga koos ka pilti teha.
Dave Stewart Eurythmics’ist on öelnud, et Nik West on naissoost Lenny Kravitz. Viimasega on West ka muideks koos mänginud.
Mina ütleksin, et kui Prince on funky-kuningas, siis Nik West on funky-kuninganna.
Let’s get funky!
Nik Westi kodulehekülg: Nikwestbass.com
Fotod: Tõnis Krikk
Show oli tasemel, aga musa nagu….sisutu?
Ei tohi mitte lubada, et gooid ise juhiksid oma saatust; nende saatuse juhtimine peab üle antud saama juutidele, kes on kutsutud juhatama rahvaste saatust, mis kristlastel üle jõu käib. Gooide rahvas on ainult kari ja nende riigimehed ainult rohkem ülespoole sirgunud eksemplarid sellest karjast, siis juhid tarvis teha juutide plaani täide saatjaiks. Raha peab olema alati juutide käes. Ei tohi kitsi olla rahaga, mis läheb ajakirjandusele teatrile, teadusele, avalikele tegelasile, kes levitavad meie ideid.
Hoolealune on plehku pannud!