90-aastane Kullamaa Vabadussõja mälestussammas. Arvo Tarmula
Möödunud aasta ajaloopäeval Lihulas ütles ajaloopäeva korraldustoimkond lõpetuseks: „Järgmine ajaloopäev Läänemaal toimub Kullamaal, 13. augustil 2016.“ Ajaloopäeva korraldustoimkond alustas oma töökoosolekutega varakevadel, et väärilisel moel tähistada Vabadussõja mälestussamba avamise 90. aastapäeva Kullamaal.
Vabadussõjas langenute mälestussammas avati Kullamaal 11. juulil 1926 aastal. Okupandid käsilastega hävitasid mälestussamba 26. augustil 1945. Samba taastamise algataja oli Kullamaa muinsuskaitse selts, Kullamaa vabadussõja mälestussamba taasavamine oli 30. septembril 1989.
Ajaloopäev algab alati kaunistatud Kullamaa vabadussamba juures Eesti lipu heiskamise ja hümni laulmisega kell 13.00.
Enne algust (kell 12.00-12.30) on Kaitseliidu Risti malevkonna ja Naiskodukaitse Risti jaoskonna esindus süüdanud mälestusküünlad Vabaduseristi kavaleride ja vabadussõja kangelaste kalmudel Kullamaa kalmistul.
Ajaloopäeva avasõnad ütlevad Kullamaa vallavanem Jüri Ott ja Kaitseliidu Lääne maleva pealik kolonelleitnant Rasmus Lippur. Riigilipu heiskab meie järelkasv, Kullamaa rahvariides noored. Muusika eest kannab Kullamaa ajaloopäeval hoolt Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester „Saxon“- peadirigent Kaido Kivi. Vabadussõja mälestussammas on lipuehtes – ajaloopäeva korraldajad ja päevast osavõtvad organisatsioonid on oma lippudega ühtses liputoimkonnas – liputoimkonna vanem kapten Aksel Heidemann.
Ajaloopäeval avame rahvaalgatuse korras legendaarse Eesti ohvitseri, Kullamaa kihelkonnas sündinud ja kasvanud Jaan Kruusi mälestuskivi. Jaan KruusVR II/3 sündis 27. 02.1884 (Sooniste vald, Kullamaa kihelkond) ja mõrvati 15.05.1942 (Moskva) oli Eesti sõjaväelane, kindralmajor.
Kindralmajor Jaan Kruusi mälestuskivi valmimist saab toetada rahaliselt a/a SEB IBAN EE531010220035199015 Kullamaa Vallavalitsus märgusõna „mälestuskivi“.
Kindralmajor Jaan Kruusi mälestuskivi avab kindralleitnant Johannes Kert, mälestuskivi pühitseb Lääne piiskop Tiit Salumäe. Vabadusvõitluse mälestuseks toimub Kullamaa kirikus kontsert-mälestusteenistus, teenivad Lääne piiskop Tiit Salumäe ja Kullamaa koguduse õpetaja Lembit Tammsalu. Kontserdi annab Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester „Saxon“.
Mälestusteenistuse lõpul on tavapäraselt korjandus mis ajaloopäevale omaselt läheb sihtotstarbeliselt millegi katteks. Ajaloopäeval Kullamaal on meil kõigil võimalus anda oma panus kindralmajor Jaan Kruusi mälestuskivi valmistamise heaks. Näiteks, ajaloopäeval Ridalas (2013) oli korjandus pühendatud kunagi kirikust varastatud lühtri ostule ja uus lühter on kaunistab nüüd kirikut.
Ajaloopäev jätkub konverentsiga Kullamaa Kultuurimajas. Ajalookonverentsi teemad on Kullamaa vabadussamba elu ja lugu – tema elulugu ning kindralmajor Jaan Kruus, tema elu, teenistus ja saatus.
Pärast vabadussõja võitu püstitati ajaloolase Mati Straussi andmetel Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki.
Ajalookonverentsi lõpetame tänuavalduste üleandmisega. Täname neid kes veel keerulisel 1989. aastal olid ühed esimesed Eestis, kes julgesid taastada Vabadussõja mälestussamba Kullamaal. Täname koostööpartnereid ja Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse hoidjaid.
Ajaloopäeva korraldajad:Kaitseliidu Lääne malev, Kullamaa vallavalitsus, Naiskodukaitse Lääne ringkond, EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti eruohvitseride kogu, Eesti endiste metsavendade liit, Läänemaa Memento, Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliit.
Katrin Viks, Kullamaa abivallavanem
