Maaelukomisjon kaalub karusloomakasvatusi keelava eelnõu algatamist

Nuckö rebasefarm. Foto: Arvo Tarmula

Riigikogu maaelukomisjon otsustab sel sügisel esimeses järjekorras, kas algatada karusloomakasvatusi keelava eelnõu või mitte 

"Luban, et see otsus tehakse ära võimalikult kiiresti," ütles maaelukomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Ivari Padar.
"Kas otsus on nii või naa – selle otsustab komisjoni hääletus. Kui otsus on tehtud, siis nii ongi ja asi on väga selgelt paigas."

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing annab esmaspäeva pärastlõunal Padarile üle petitsiooni, millaga karusloomakasvatajad nõuavad kasvatuste keelustamise protsessi lõpemist. Samas on maaelukomisjoni menetluses juba üle 10 000 inimese allkirjaga pöördumine, millega nood taotlevad Eestis karusloomakasvanduste keelustamist kümne aasta jooksul.

"Meil on nüüd petitsioon petitsiooni vastu. Aga luban, et teeme sügisel kiiresti omad otsused ära – kas ühele või teisele poole, see sõltub maaelukomisjoini meelsusest," ütles komisjoni esimees. Lisaks Padarile otsustavad sügisel karusloomakasvatuste saatuse veel maaelukomisjoni kuuluvad sotsiaaldemokraat Tanel Talve, keskerakondlased Siret Kotka, Heimar Lenk ja Martin Repinski, reformierakondlased Igor Gräzin ja Terje Trei, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Einar Vallbaum, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Arno Sild ja Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik.

"Oleme ära kuulanud karusloomakasvatuste vastaste seisukohad, oleme läbi lugenud maaülikoolis koostatud karusloomakasvatuste teemalise uuringu. Ja nüüd tullakse kasvatajate omapoolse petitsiooniga. Me oleme maaelukomisjonis kokku leppinud, et septembris teeme lõpliku otsuse. Otsuse sisu on üks – kas me algatame eelnõu karusloomakasvatused keelustada või me ei algata seda," ütles Padar.

Loomade eestkosteorganisatsioon Loomus peab maaülikooli koostatud karusloomakasvatuse mõjuanalüüsi erapoolikuks, sest maaülikoolis õpetatakse karusloomakasvatust ja uuringu koostajate seas oli ka karusloomakasvatajate aretusühingu juhatuse liige. Padar ei soovinud maaelukomisjoni liikmete eelhäälestatust kommenteerida. "Mul on väga raske öelda, milline see eelhäälestatus on, sest see on puhtal kujul komisjoni hääletus. Mis on tähtis – tähtis on see, et seda kummi rohkem ei venitataks, et otsused tuleksid ära," lausus Padar.

"Minu poole on pöördunud päris palju inimesi, kes on huvitatud karusloomade kasvatamisest ja nende otsused seisavad riigi otsuste taga. Inimesed ei tea ka, kas hakata koostama projekte põllumajanduse investeeringute saamiseks."

Padar tõdes, et maaelukomisjoni liikmed on karusloomakasvatuse keelamise või lubamise suhtes eri meelt. "On neid, kes arvavad, et karusloomakasvatus, kui selline ebahummaanne tegevus, tuleks keelustada ja on neid, kes ütlevad, et kui nende kasvatamine toimub vastavalt kehtivatele seadustele, mis eelkõige puudutavcad veterinaarkontrolli ja seda, et ei toimu loomapiinamist, siis on tegu mõistliku majandusharuga. Et miks me peaksime tõmbama vahe vahele sea- ja karusloomakasvatusele. Inimesed on ju läbi aegade loomi oma elutegevuseks tarvitanud," rääkis Padar.

"Nad arvavad, et igal juhul on tegu võimeka ja perspektiivika majandusharuga ning miks me peaksime neile võimalustele käe ette panema."

Loomakaitsjad taotlevad karusloomakasvanduste keelustamist eetilistel põhjustel, toonitades, et metsloomadele ei ole kasvandustes võimalik tagada liigiomast elu ning karusnahk on mittevajalik luksuskaup. Nende ettepaneku kohaselt tuleks kasvandused sulgeda piisava üleminekuaja ehk kümne aasta jooksul.