Eriti talu perenaine Aire teab roosidest peaaegu kõike – elab ta ju Läänemaa kõige roosilisemas külas. Foto Urmas Lauri
Martna vallas Kuluse külas asuv Eriti roositalu on üks kaheksast Läänemaa avatud talust, kuhu saab homme külla minna.
„Kuluse küla on Läänemaa kõige roosilisem küla,” ütles Eriti talu perenaine Airi Erit. Kulusel on talviti seitse suitsu ja 14 püsielanikku, aga 500 sorti roose. Eriti talus kasvab ligi 300 sorti, naabritel 200 sordi ringis.
Erit ütles, et kõige ilusam on tema roosiaed jaanipäevast juuli alguseni, aga ka praegu olevat roosiaias küllaga vaadata. Eritil on kaks roosiaeda – vana ja uus. Ühes kasvavad pargiroosid, teises peenraroosid. Silmaga nähtav vahe on selles, et pargiroosid on nagu põõsad ja peenraroosid on nagu lilled. Tegelikult on see palju keerulisem, aga laias laastus võib nii ütelda. Kes tahab täpsemalt teada, see läheb homme Eriti aeda roose vaatama.
Jalanõudest roosideni
Tegelikult hoopis mudeljalatsite valmistajaks õppinud, teeninduskombinaadis Välk aastaid seda tööd teinud, siis Tallinnast Martnasse lüpsjaks tulnud Airi teab roosidest kas just kõike, aga väga-väga palju küll, ja ta ei väsi neist rääkimast.
Pargiroosid ja peenraroosid pole kaugeltki kõik. On kurdlehised roosid ja sammalroosid, aga see on jällegi väga üldine ja asjatundmatu loetelu. Sammalroosi okkad ja pungad oleksid nagu samblaga kaetud. Airi lemmikud on vanad roosid. Kõige vanemad roosisordid on kolme-nelja tuhande aastased.
„See siin on meie kõige koledam roos, mis on sel aastal päris ilus,” näitas Airi jalutuskäigu ajal naljaga pooleks. Kõige koledam ei meenuta üldse roosi. Pigem lille. Aga ta on roos, okkad on küljes, ütleb Airi. Hiina roos. Hiina mägedest leitud.
Airi suur lemmik on Kamchetica nime all soetatud roos, aga kataloogides sellele vastet ei ole, nii et tegelikku nime, kui see üldse on olemas, Airi ei tea. Kamchetica on Eesti kliimas kõige kõrgemaks kasvav roos. Perenaine mahub peaaegu täiesti roosipõõsasse peitu. „See siin on pisitipsuke! Põltsamaa roosiaias kasvab nelja meetri kõrgune Kamchetica!”
Eraldi peenar on roosiaias Eesti ainsa roosiaretaja Mart Ojasalu sortidest. Sealt leiab Valge Daami, Väikese Illimari ja Ilon Wiklandi roosi. Valge Daam pole Eritil veel õitsenud, aga nime ja punga järgi peaks tulema valge õis.
Roosihulluks viis aastat tagasi
Kui Airi ja Avo Erit 25 aastat tagasi omale Kuluse külas talu ostsid, polnud Airi Eritil aimugi, et kunagi kasvab tal maja ümber ligi 300 sorti roose. Esimese roosi pani ta mulda 15 aasta eest, see oli New Europe, mille ta oli ostnud Haapsalu laadalt. Seda roosi aias enam ei ole, läks välja. Südame kaotas ta roosidele aga viis aastat tagasi Baltikumi suurimas, Põltsamaa roosiaias. Vihma sadas, peale Airi polnud aias hingelistki, vastu vahtisid mingid imelikud põõsad, (tundus et) õunapuuõisi täis. Siis väljus asi kontrolli alt. „Seal vihmas ma hulluks läksingi,” ütles Airi. Tol korral tõi Airi koju kokku 16 sorti roose.
Airi sõnul on oma roosiaeg puhas hobi. Nii nagu mõni kogum marke, kogub Airi roose. Vaasi Airi naljalt roose ei lõika, õisi ei müü ega elatist oma roosiaiaga teeni. Mis seal imestada. Ega margikogujagi ju oma marke ümbriku peale kleebi jne.
„Selline, jah, ta mul on. Kõige ehtsam kollektsionääri aed,” ütles Airi. „Õige aednik mõtleb enne ostmist, kas tal on uut sorti kuskile panna. Mina ostan ja mõtlen, et küll ma ta ära paigutan.”
Mis vahe on roosil ja kibuvitsal? Neil ju on mingi seos ja mingi vahe on ka. Mõni pargiroos on kangesti kibuvitsa moodi, mõni jälle ei ole ka. „Kibuvits on liik. Roos on aretis,” ütleb Airi Erit. Pargiroosi marjade kohta ütles ta, et need on tõrsikud. Kui tõrsikud ära korjata, hakkab roos kiiremini uuesti õitsema. Tõrsikuid kõlbab kuivatada ja neist teed keeta täpselt samamoodi kui kibuvitsamarjadest.
Kas on olemas ka ilma okasteta roosi? Tuleb välja, et ei ole. On küll üks selline, mille noored varred on nagu samet, vanad varred aga on okkaid täis.
Peale rooside näeb Eriti talus homme ka sada aastat vana käsitööd (saanitekke jms) ja vana aiatehnikat – et meestel ka midagi teha oleks, kui naised on roosiaias.
Üle Eesti on homme avatud üle 230 talu, Läänemaal kaheksa. Mullu käis avatud taludes külas 45 000 inimest.
Avatud talud Läänemaal
Tammejuure talu (Martna vald, Suure-Lähtru) – kanepi- ja moonikasvatus
Kalda talu (Martna vald, Putkaste) – hobuse- ja lihaveisekasvatus
Eriti talu (Martna vald, Kuluse) – roosikasvatus
Ranna rantšo (Hanila vald, Mõisaküla) – koduloomapark
Aaviku talu (Hanila vald, Salevere) – köögivilja- ja kanakasvatus
Tuulingu talu (Ridala vald, Haeska) – õunakasvatus ja kalapüük
Uuehansu talu (Ridala vald) – kohapeal valmistatud jalgrattad, koduõlu
Uuskalda talu (Lääne-Nigula vald, Kärbla) – maapurjetamine, petank jt spordialad, käsitööõlle ja siidri degusteerimine, marjade jt aiasaaduste müük
Allikas: maaeluministeerium
