Haapsalu kui turismilinna kitsaskohaks on juba ammu suvekorterite või -tubade nappus. Keegi tallinlastest või välismaalastest ei kahtle, et Haapsalu on ilus ja rahulik. Siin käiakse meelsasti festivalidel, kontsertidel ja lihtsalt kohvikutes või ilusat ilma nautimas. Palju harvem jäädakse aga ööseks.
Kes ei oleks mõnel Haapsalu firmaüritusel, olgu see Augustibluus või USA autode sõu, trehvanud mõnd natuke nukra olemisega tuttavat, kes peoplatsil limonaadi joob, sest varsti on vaja pere autosse pakkida ja ööseks Tallinna sõita.
Teine osa on õnnelikum, sest on suutnud end mõne oma Haapsalu tuttava juurde majutada. Haapsalu tuttavaid ei jätku aga kõigile.
Hotellitoad on selliste ürituste eel juba nädalaid varem broneeritud.
Probleem ei ole mitte ainult frustratsioonis, mida sunnitud varajane lahkumine linnakülalises tekitab. Linna äridel on see puhas raha, mis kaob. Jääb külaline ööseks linna, läheb ta hommikul kohvikusse, võtab ette mõne vaatamisväärsuse, põikab suveniiripoodi.
Seni on tulnud vaid käsi laiutada. Hotelli või spaad ehitada vaid mõneks suvenädalavahetuseks ei ole rentaabel. Lahendus oleks just korraldatud kodumajutuses, see ei tahtnud pärast Eesti taasiseseisvumist aga kuidagi vedu võtta.
Omal ajal oli Haapsalu kuulus kuurort just tänu suvekorteritele, mida siinne rahvas välja üüris. Läänemaa muuseumidirektor Anton Pärn tõi mullu Haapsalu kuurordi juubelil näiteks, et 1910. aastal oli Haapsalus umbes 850 maja ja nendest 400 osutas turismiteenust. See tähendab, et pool linna elanikest osales vahetult turismis.
Nüüd paistab, et moodsa jagamismajanduse üks üleilmseid lipulaevu Airbnb, mis vahendab tavainimeste kodudes öömajavõimalusi, on Haapsalu taas õigele teeotsale juhatanud. Veidi vähem kui sajast öömajast on poole linnani aga veel pikk tee minna.
mobiili äp ei saa ühiskonna sostsiaalkultuurilisi sidemeid asendada. Mobiili äp on vahend kellelegi mingisuguste probleemide lahendamiseks. Meie probleem on selles et puudub isend kellele seda lahendust pakkuda. Meil ei tegeleta selle isendi kasvatamisegagi ega kultuurikeskonna loomisega et see isenda kasvada saaks kes neid probleeme lahendaks. 1910 a. oli selline kultuuriline foon olemas… isegi meie toitlustus ettevõtted ei saa ühisüritusi korraldatud, millest me räägime
Kloogaranna festivalile käib erirong.
ärme ühtegi eurut maksuametile anna…ja tööjõud ka mustalt tööle…
selles suhtes kindlalt edasi…
peaasi et raudtee valmis saaks…
maksuameti molkused kustututavad juba eos igasuguse pisiäri tegemise soovi.
seega tuleks 1. maksuamet laiali saata
2.või siis lasta maha praegused seadusekirjutajad koos maksuameti juhtidega
Hea uudis ka maksuametile