Haapsalu Päikesejänku lasteaia õpetaja Helbe Mettise sõnul võiksid Haapsalu kõrgharitud lasteaiaõpetajad saada kooliõpetajatega võrdset palka nagu Ridalas. Nüüd jääb see ka pärast Haapsalu ja Ridala liitumist vaid unistuseks. Foto: Urmas Lauri
Ridala ja Haapsalu ühendvallal ei ole raha, et ühtlustada lasteaednike palgad ja toetused, nagu näeb ette ühinemise hea tava.
Valdade ühinemise hea tava järgi ühtlustatakse palgad ja sotsiaaltoetused pärast ühinemist. Kui näiteks ühes omavalitsuses saavad lasteaiaõpetajad kõrgemat palka kui teises, siis uues, ühinenud omavalitsuses tõuseb väiksemat palka saanud õpetajate palk teistega võrdseks. Ühtlustatakse ka matuse-, sünni- jm toetused.
Ridala palgad ja toetused on tükk maad kõrgemad kui Haapsalu omad. „Kooliõpetajad saavad meil natuke rohkem palka kui Haapsalus, lasteaiaõpetajad palju rohkem,” ütles Ridala vallavanem Helen Koppa.
„Haapsalus on haridustöötajaid rohkem ja palgad on diferentseeritud,” nentis Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt.
Lõviosa läheks lasteaednike palgatõusuks
Ridalas on lasteaiaõpetajate palk olnud juba 12 aastat võrdne kooliõpetajate palga alammääraga, mis on tänavu 958 eurot. Haapsalus saab lasteaiaõpetaja 747 eurot. Lasteaiaõpetajatega võrdset palka saavad Ridalas ka ringijuhid, Haapsalus ei saa. Võrdsustamine õpetajate palga alammääraga tähendab ka seda, et kui tõuseb õpetajate palk, tõuseb ka lasteaednike palk, ja õpetajate palk tõuseb natuke igal aastal.
Et Haapsalus saadaks edaspidi sama kõrget palka kui Ridalas ja makstaks sama suurt sünni- ja matusetoetust, kuluks aastas 638 000 eurot. Ainuüksi huvikoolide personalikulude ühtlustamisele kuluks üle 200 000 euro, üle 300 000 kuluks kooli- ja lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamiseks. Martin Schwindt on välja arvutanud, et seda raha eelarves ei ole. „Sellist kulu ei kannata me välja. Palkade täielikuks ühtlustamiseks lähiaastatel vahendid puuduvad,” ütles Schwindt. Schwindti sõnul oleks ühtlustamine võimalik kuue-seitsme aasta jooksul.
Schwindt ütles, et ainus võimalus rutem ühtlustada oleks tulumaksu laekumise suurenemine või teenuste ja õppetasude tõstmine, tulumaksu kasv aga ei sõltu linna- või vallavalitsusest ja võib tegelikkuses isegi aeglustuda. Teenuste hinda ja õppetasusid pole aga poliitikud ühinemisel kindlasti nõus tõstma, arutles Schwindt.
„Läbirääkimised Haapsalu ja Ridala vahel käivad. Rohkem ei oska praegu midagi ütelda,” ütles rahanappuse kohta puhkusel viibiv Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
„Ega siis midagi pole teha, kui raha ei ole,” ütles Ridala volikogu esimees Olev Peetris.
Et Ridala toetused ja palgad on enamasti kõrgemad kui Haapsalu omad, siis Ridalas ei muutuks suurt midagi. Haapsalu palgad ja toetused tuleksid Peetrise sõnul tasapisi järele. „Kui ei saa kohe, siis ühtlustame järk-järgult. Aega on neli aastat,” ütles Peetris. (Ühinedes lepivad vallad kokku nelja aasta tähtsamad investeeringud, koolivõrgu jms.)
Ühtlustada võib ka nii, et palk langeks
Haldusreformi konsultandi Rivo Noorkõivu sõnul on rahapuudust ühinemisel ette tulnud ka mujal Eestis. Noorkõivu sõnul on see kokkuleppe küsimus, kas, kuidas ja millal ühtlustada. Ei ole keelatud ühtlustada ka allapoole. See tähendaks seda, et pärast ühinemist Ridala lasteaednike palka langetataks. „Aga viisakas on ühtlustada ülespoole. Reeglina seda tehakse, sest haldusreformi printsiibi järgi peaks elu pärast ühinemist minema paremaks, mitte kehvemaks,” ütles Noorkõiv. Ühtlustamiseks võiks kasutada ka ühinemistoetust või võtta laenu. „Aga laenata püsikulude katteks ei ole mõttekas,” märkis Noorkõiv.
Noorkõiv ütles, et kui kasutada ühtlustamiseks ühinemistoetust, siis tuleb arvestada, et seda ei saa kätte korraga. Veerand toetust laekub kohe, pool aasta pärast ja hiljem veel veerand. Ridala ja Haapsalu ühinemistoetus on 1,6 miljonit eurot. Kui kogu see summa jätta ühtlustamiseks, jätkuks sellest kolmeks aastaks, midagi ehitada aga sel juhul ei saaks.
Olev Peetris ei poolda laenamist ega ühinemistoetuse kasutamist. Samuti ei tule kõne alla palkade langetamine. „Laenu võtmine oleks päris hull mõte,” ütles Peetris. „Palkade langetamine oleks inimeste petmine. Pigem ühtlustamist ajatada.”
Ridala volikogu liige Toomas Schmidt ütles, et olukorra muudab veel keerulisemaks see, et pole selge, kuidas rahastab riik kohalikke omavalitsusi edaspidi. Haapsaluga ühinemise enda asjus on Schmidt üldse umbusklik. Ridala volikogu on otsustanud, et ühinemislepingu projekt tehakse valmis ja küsitakse siis rahva käest, mida see arvab. „Mina oleks teinud vastupidi: küsinud enne, kas üldse tahetakse Haapsaluga ühineda. Ridala nimi kaob ära ja kõik muu ka on, nagu ta on. Ma olen täiesti kindel, et suur osa Ridala rahvast ei ole sellega nõus!”
Palk ja sotsiaaltoetused Haapsalus/Ridalas
Sünnitoetus 400/320
Matusetoetus 100/270
Esimesse klassi astuja toetus 150/200
Juubelitoetus puudub/35
Lasteaiaõpetaja palk 747/958
Allikas: Haapsalu linnavalitsus
Ja ise vehivad oma nimega, et HAAPSALU linn peab jääma jne. Piinlik!
olekski vaja julgeid,pädevaid ja tugevaid ametiühinguid.Nii nagu seda on Soomes.Sõltumatud juhid eesotsa, teist võimalut nagu ei olegi,ühtsuses on jõud.Üks,kaks inimest ei suuda küll midagi muuta ja veel vähem siin kommentaariumis.
Nüüd saab asjaosalistele selgeks, miks kiskus kiiva Läänmaa ühendvalla idee, sest kõigi haridustöötajate ja sotsiaaltoetuse ühtlustamiseks Läänemaa ei jätku liitumistoetustest ega omavalitsuste eelarve vahenditest, mis tuli välja ka Lääne-Nigula Vallavalitsuse ühinemise analüüsist. Ühinemistoetus, mis meelitab ühinema on lihtsalt rahvale puru silma ajamiseks või erakondlike võimumängude mängimiseks. Võtke Kõpu vallast eeskuju ja kaevake haldusreformiseadus kohtusse.
Ühtlustage jah! Haapsalu õpetajatel tõuseb palk 5 aastaga Ridala tasemele, aga vaestel Ridala õpsidel seisab plganumber sama ehk siis niikaua ei tõuse kui on ka miinimumtasemel! Haapsalu õpetajad, lasteaiaõpetajad on õpetajate väikeste palkade pingereas Eestis II kohal ehk et ühes maakonnas saavad veel vähem. Pole vingumiseks ju põhjust, minu meelest võiks tõsta LV palkasid, nemad teevad palju raskemat tööd, lasteaiaõpetaja saab päev läbi mängida ja lustida 🙁
Kõikides lasteaedades üle Eestimaa on ühesugune riiklik õppekava. Mis ei võimalda päev läbi mängimist ja lustimist. Meile käivad samamoodi kontrollid, nagu kooliski.
Kuna Haapsalu ei ole suutnud lahendada õpetajate palgaküsimusi, oleks aus kui linna võimu tagasi astuks! Või vähemalt vastutav aselinnapea.
Ridalas on juhitud valda õigesti ja vastutustundlikult.Raha ei loobita kuhu juhtub,vaid vastavalt arengukavas ettenähtud tegevustele.Mitte mingil ei tohi vähendada valla õpetajate ja lasteaia töötajate palku,nemad annavad oma armastuse ja tarkuse meie lastele,meie tuleviku rikkusele.TARK TE GUTSEB TARGASTI? Ridala pidage va stu ja säilitage sirge selg!
On teil ametiühing ehk,et läbirääkimisi strateegiliselt juhtida?
Keegi kuskil hoiab lihtsalt palga kinni ja “põhimõtteliselt “ei maksa rohkem,kui miinimumi.Oleneb ülemustest….
Rahvas ja tulumaks liiguvad ikka sinna, kus inimesi hoitakse. Ridalasse. Kõrgemad palgad on üks näde.
Ei saa olla tõsi,et Haapsalu linnavalitsus ei suuda palka maksta, ülevaade linnavalitsuse ametnike põhipalgast.
linnapea 2153
1. aselinnapea 1838
2. aselinnapea 1838
3. aselinnapea 1838
linnasekretär 1838
finantsjuht 1838
haridusnõunik 1326
linnakeskonna osak. juhat. 1200
maakorraldusosak. juhat. 1200
laste hoolekande spetsialist 1155
ehitus järelv spets.1103
linnaarhitek 1103
volikogu kantselei 1200
Lasteaia õpetajate palganumbrid on naeruväärsed. Väikese palga tõttu on lahkunu logopeedid, eripedagoogid. Lastel puudub arenguks vajalik spetsialisti abi.
Haapsalu linnavalitsus, jätke see komejant ja makske palka neile,kes seda väärivad-need on meie laste õpetajad!
Misasja?! Linnakantselei penskar teenib pensionile lisaks 1200. Mille eest? Mis ajast laste hoolekande spetsialist teenib osakonna juhataja palka? Linnal on lausa 5 aselinnapead???
mida hädaldate- vaata kui palju ta nuhelda saab. Tal lausa tervistkahjustav töö kui kommentaare lugeda. Mina küll tema nahas olla ei tahaks.
kellel see tervistkahjustav töö on?
küll on sant tunne olla rumal, aga tahaks küsida, mis on selle Ridala tuluallikas, mis võimaldab kulutada . Nemad ka ju ehitavad ning remondivad. Kas minu kui füüsilisest isiku tulu- ja sotsmaks kantakse sinna, kus olen sisse kirjutatud. Kui nii, siis käivad paljud Ridala elanikud Haapsalus leiba teenimas., aga tulu läheb Ridalale.
Ärge väga valusasti rumalat lööge. Rumal inimene pole loll, loll on see, kes ei taha teada.
Mina teenin oma leiva Tallinnas ja tulumaks kantakse minu elukohta. Sinu loogika järgi on varsti Savisaare poisid siin ja nõuavad tulumaksu tagasi Tallinnasse. Liidame 11 mio ja 5 mio ja saame 16 mio. Liigutame selle raha tekitajaid kuidas tahame, rohkemaks raha ju ei lähe. Siin rohkem prioriteetide küsimus, kuhu maksuraha pannakse.
Vasja,- see oli sinu loogika. Minu loogika – kui vasja vase tänavalt niiviisi arutleb, siis on ta veel turakam kui mina. Jeee! Meestel on loogika ja naistel on naiste loogika.
hei, küsijulgesti- palud teisi, et sinu küsimuste eest valusasti ei löödaks, aga ise lööd ütleja suu pihta? Paraku on Vasjal õigus, kõikides linnades, omavalitsustes on inimesi, kes käivad tööl mujal kui oma elukoha linnas. Teatavasti massiliselt haapsalu inimesi käib tööl Tallinnas. See pole antud juhul ju küsimus.
mida see rumal inimene teada tahtis, aga ta ei saanud asjale pihta kuidas ennast arusaadavalt väljendada. Küsimus, et äkki osa haapsallasi on ka ennast Tallinna sissekirjutanud nagu oli Viimsis s.t, et toimub elukoha andmetega trikitamine. Artikkel tulumaks enampakkumisel-arvamus.: Seni kuni omavalitsuste põhiliseks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, saab lahendus olla vaid rahvastikuregistri andmete korrastamises, kirjutab riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond). Esmaspäeval leidsin oma postkastist kirja vallavanemalt. Kuu aega ametis olnud Viimsi vallavanem saatis vallaelanikele otsepostitusega kena loodusfotoga jõulutervituse ja koos sellega ka murelikus toonis kirja. Suurim ühiselt lahendamist vajav küsimus on meil hetkel see, et paljude Viimsi valla elanike tulumaks ei… Loe rohkem »