Kullamaa ja Noarootsi tahavad osavalla staatust

Jüri Ott (paremal) leiab, et Kullamaa juhtimise kvaliteet ja poliitiline kultuur on mõnest naabrist parem. Arvo Tarmula

Esmaspäeval koguneb Lääne-Nigula ühinemiskomisjon, et läbi rääkida investeeringute kava ja juhtimiskorraldust. Kaks osalejat – Noarootsi ja Kullamaa – soovivad, et neile jääks ühendvallas osavalla staatus.

„Ühinemislepingu tööversioon saab esmaspäeval konkreetsema kuju, juhtrühm vaatab töörühmade ettepanekud üle,” ütles Põhja-Läänemaa valdade ühinemiskonsultant Rivo Noorkõiv. „Päris valmis see veel ei saa, sest ühinemispartnerid pole ju selged. Mitu valda peab paralleelseid läbirääkimisi.”

Läbirääkimistelaua taga on peale Lääne-Nigula ka Nõva, Noarootsi, Kullamaa ja Martna.

„Uus seadus annab liituvale volikogule õiguse nõuda osavalla staatust, aga ei selgita, kuidas osavald toimima hakkaks. See on keeruline koht. Tahab üks, võib-olla tahavad teised ka,” ütles Lääne-Nigula volikogu aseesimees Andres Liiv.

„Meie volikogu otsustas, et soovime osavalla staatust,” ütles Noarootsi vallavanem Triin Lepp. „Kuidas see täpselt välja hakkab nägema, ei ole veel selge.”* Lepa sõnul ei ole praeguses ühinemislepingu tööversioonis osavaldadest juttu, on kirjas, et kõik ühinejad on võrdsed.

Kullamaa tahab suuremat iseseisvust

„Kullamaa soovib, et oleks osavald,” ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott. „Omavalitsuste juhtimiskultuurid on erinevad. Ei tahaks järele anda selles, mis meil on saavutatud. Kullamaal on suur poliitiline aktiivsus, rahvas on rahul. Kui tekib suurvald, kas seda õnnestub säilitada?”

Ott näeb Kullamaa osavalla eeskujuna Tallinna linnaosavalitsust. „25 aastat tagasi tegin Tallinnas linnaosavalitsuse, sisult osavalla. Osavallal on oma eelarve, mille kinnitab suurvalla volikogu, osavald tegeleks kohaliku tasandi asjadega,” kirjeldas ta Kullamaa ootusi.

Kullamaa peab läbirääkimisi ka Märjamaaga. „Kuna otsustamiseks on aega peaaegu aasta lõpuni, me ei kiirusta. Kui tuleb ühinemine, võetakse meilt otsustusõigus nagunii ära. Aga siis ei saa Kullamaa rahvas vähemalt pärast öelda, et ise andsime. Muude asjadega saab veel kokkuleppele, aga kui osavalda ei tee, siis ei jää isegi lippu ega vappi,” ütles Ott.

Riik riigis

Noorkõivu sõnul on Kullamaa osavalla plaan liiga jõuline. „Noarootsiga oleme läbirääkimistel jõudnud enam-vähem ühisele arusaamale. Oleme klaarinud ära osavalla mõiste. Räägime demokraatlikust juhtimise detsentraliseeritud korraldusest, mitte nii nagu Kullamaa, kus räägitakse oma poliitilisest juhtimisest ja ametnikkonnast. Utreeritult räägivad nad väikesest riigist suurema riigi sees,” ütles ta.

„Kui tahta aru saada, milliseks osavallaks soovib saada Kullamaa, siis vaadake Tallinna linnaosavalitsusi. Minu arust on see mudel väga suurtele omavalitsustele. Nii väikeses vallas ei ole sellel mõtet. See on teema, mida me esmaspäeval arutame,” lisas ta.

Noorkõivu sõnul ei tähenda osavald mitmetasandilist juhtimist. „Oleme koostanud osavalla kohta mahuka metodoloogilise materjali, mis on praegu rahandusministeeriumis ja mis ülejärgmisel nädalal tehakse avalikuks. Seal on kirjas, mida osavald tähendab ja kuidas toimib,” lubas ta.

Volikogu ja rahvaküsitlus

Liitumislepingu tööversioonist sünnib leping, mis läheb volikogudesse, kes ei aruta seda enne sügist.

Vabatahtlikuks ühinemiseks peavad volikogude otsused olema tehtud 1. jaanuariks 2017. „Praegu on kuus kuud aega. See tähendab, et liitumislepingud peaks kindlasti valmis olema septembriks-oktoobriks,” ütles Lääne maavanem Neeme Suur.

Lepingud tuleb avalikustada ja rahva arvamus välja selgitada. Sellele kulub oktoober-november. Siis on veel võimalus teha lepingutesse korrektiive ja hiljemalt detsembris peaks kõik volikogud liitumislepingud heaks kiitma. „Kui see on 1. jaanuariks tehtud, fikseeritakse vabatahtlik liitumine ning kaasnevad rahalised ja muud toetused. Kui keegi ei ole otsust liitumise suhtes teinud, algatab valitsus liitmise,” selgitas Suur.