Urmas Paet: Briti referendumi tulemus on suurim tagasilöök Euroopa koostööle pärast Teist ilmasõda

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Urmas Paet. Foto: Kaupo Kikkas / Riigikantselei

Suurbritannia lahkumisotsus Euroopa Liidust avas ELis tee uuele kriisile ning senise nelja kriisi – põgenikekriisi, Venemaaga pingeliste suhete, terrorismikriisi ja majandusprobleemide kõrvale lisanduski veel üks suur ja praegu veel määramatu ulatusega probleemipundar.

Peaminister David Cameroni poolt valimiskampaania ajal lihtsama vastupanu teed minek on maksnud kõrget hinda. Esmane reaktsioon börsidelt on selle ilmekas näide, kuidas rahaturgude ebakindluse kandub üle ka poliitikasse ja julgeolekusse. 27 ELi liikmesriiki peavad olema äärmiselt tasakaalukad, et Briti referendumist tingitud doominoefekti ära hoida. Kahetsusväärselt on liiga paljude mälu lühike ja see, et tänu ELile on Euroopa Liidu riikide vahel valitsenud rahu, on jäänud emotsionaalsete päevaprobleemide kõrval tagaplaanile.

Nüüd on aga ka see rahugarantii saanud löögi. Seda, kuhu ja kuidas Suurbritannia suhetes ELiga positsioneerib, ei tea veel keegi. Kas see saab olema nagu Norra või pigem nagu Türgi või hoopis midagi kolmandat. Eks nüüd tuleb Londonil tegelema hakata ka omaenda riigi kooshoidmisega. Milliseid samme pettunud Šotimaa astuma hakkab, saab ka lähiajal näha.

Suurbritannia referendumil osalejate valik EList lahkuda on aga igal juhul suurim tagasilöök Euroopa Liidule pärast teist maailmasõda. Selle sammu tagajärjed kooruvad aja jooksul, kuid põhjust on olla murelik.

Milline on Suurbritannia EList lahkumise otsene mõju Eestile? Paljudel teemadel on Suurbritannia Eestiga ELis lähedastel seisukohtadel. Puudutab see näiteks põllumajandustoetuste reformi, vabakaubanduse tugevdamist, aga ka Venemaa-poliitikat. Seega Suurbritannia lahkumisel nõrgeneksid nendes ja muudes valdkondades positsioonid, mida ka Eesti jagab. Muuhulgas mõjutab Suurbritannia lahkumine seesmiselt ka ELi ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat, seda ennekõike Venemaaga seonduvas, aga kohati ka laiema Lähis-Ida positsioondes.

Ka on Suurbritannia netomaksja ELi eelarvesse, mistõttu riigi lahkumisel väheneb eelarves võimalused toetada vaesemaid ELi liikmesriike. Seega puudutab lahkumisotsus Eestit ka rahaliselt. Suure tõenäosusega muutub keerulisemaks ka õppimapääs Briti ülikoolidesse ning ligipääs Briti tööturule. Samuti majandus- ja kaubandussuhted, kui UK lahkub ELi ühisturult. Ehk ka eksportimine Suurbritanniasse muutub keerulisemaks.

Ka on tõenäosus reformideks ELis Suurbritannia lahkumisega väiksem. Suurbritannia pidi olema ELi eesistujamaade kolmikus koos Eestiga 2017-18. Lahkumisotsus mõjutab sedagi otseselt ja praktiliselt. Otseste mõjude kõrval on muidugi ka kaudsed. See puudutab ELi kui terviku nõrgenemist, aga ka võimalikku doominoefekti teiste euroskeptiliste riikide seas. Nii võib teisteski riikides tekkida soov lahkumisreferendumit proovida. Prantsuse Rahvusrinne on juba jõudnudki seda nõuda. Nõrgenev EL pole aga kuidagi Eesti huvides, arvestades meie geopoliitilist asendit.

Urmas Paet

Euroopa Parlamendi liige, Reformierakond

10 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Uskmatu+Toomas
6 aastat tagasi

Minu isiklik arvamus on ja jääb-Paeti kompententsi tipp oli Nõmme linnaosa vanema ametikoht !

Unesnôiduja
6 aastat tagasi

Juhin tähelepanu sellele, et 27/06 kell 23:05 on keegi debiil kommenteerinud minu pseudonüümi Unesnôiduja all. Minu isiklik arvamus EI OLE vastavuses tolle isiku postitusega.

Agu
6 aastat tagasi
Reply to  Unesnôiduja

kas sa arvad, et kedagi huvitab mida sa siin kommenteerid? Vaevalt küll, lihtsalt koht kus igaüks saab midagi targutada, teiste kommid eriti ei koti ju

juss
6 aastat tagasi

A miks Gräzin? Ma saan naabrimees Volliga väga hästi läbi, muhe vennike!
Volli presidendiks!!

Patriot
6 aastat tagasi

Paet,poleks uskunud,et ka sina vajutad paanikanuppu .See sinu väljendatud “määramatu ulatusega probleemipundar” on brittide tahe ja Cameron austas oma rahva arvamust .Köigil ülejäänutel tuleb seda aktsepteerida .Ka sinul,Paet. Ja ei ole meil nii lühike mälu ühti Euroliit ja NATO on 2 iseasja ja brittide lahkumine euroliidust ei möjuta kuidagi Nato tegevust Eestis.Otsene möju Eestile? Paet: “Ka on Suurbritannia SUURIM netomaksja ELi eelarvesse ,mistöttu riigi lahkumisel väheneb eelarves vöimalused toetada vaesemaid ELi liikmesriike .Seega puudutab lahkumisotsus Eestit ka rahaliselt”. Paet,mis öigusega sa nüüd jagad brittide raha? Kui nad tampisid miljardeid euroliitu,siis olid head, nüüd pahad kuna jätavad selle raha oma rahvale.… Loe rohkem »

ahjualune
6 aastat tagasi

see suurkommunistide nutulaul tuletab väga meelde kurjuse impeeriumi lagunemise ajal kostunud hala

URMAS SARDELL
6 aastat tagasi

on amööb ja mõjuagent,see inimene eesti asja ei aja

Unesnõiduja
6 aastat tagasi

Euroopa suurim tragöödia on kirstliku judaismi juurdumine religioonina ja sellest edaspidi väljakasvanud erinevad ismid – natsiismist kuni liberalismini välja. Kõik need on kopeerinud sama eksistentsikoodi. See on kaasa toonud põliskultuuride süsteemse hävitamise euroopas ja asendamise tarbimsühikskonnaga mis tänapäevaks on jõudnud globaalse mõõtmeni. Paet on oks neid juudapoegasid kes seda taga nutab. Ise ka ilmselt arusaamata kelle huve teenindab.

Unesnôiduja
6 aastat tagasi
Reply to  Unesnõiduja

Ole kena ja ära minu pseudonüümi enam kasuta. Seda enam, et sa ajad siin jälle miskit juudivastast poliitikat. Ilmselt olen suutnud su totaalselt närvi ajada, mis ajendas sind nii lolli lüket tegema. See, mida sa siia plätserdasid, on risti vastupidine minu maailmavaatele.

2. kodanik
6 aastat tagasi

Tore, kui inimesel ühe asja kohta mitu arvamust. Paar päeva tagasi arvas ta, et tegu on suurima tagasilöögiga Euroopa Liidule pärast II maailmasõda. Tegu on paindliku ja arenemisvõimelise poliitikuga. :)))