Intervjuu Erkki Bahovskiga: brittide lahkumise üle rõõmustaks ainult Venemaa

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, millest on brittide rahulolematus Euroopa Liiduga alguse saanud?

Britid pole kunagi tunnistanud Euroopa lõimumist nii nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Britid on läinud Euroopa Liitu majanduslikel põhjustel, Euroopa siseturu tõttu, poliitiline lõimumine on neile teisejärguline ja nad hindavad oma suveräänsust.

Kui David Cameron teist korda Briti valimised võitis ja konservatiivid said üksi valitsuse moodustada, alustasid nad Euroopa Liiduga läbirääkimisi liitu kuulumise tingimuste üle. Praegu hääletataksegi seda, kas Suurbritannia peab jääma Euroopa Liitu tingimustel, mis Cameron välja kauples. Millised neist tingimustest on enne referendumit tekitanud kõige rohkem arutelusid? *Kindlasti on räägitud tööturu toetustest. Briti tööturg on eriline selle poolest, et makstakse lisatoetust. Kuna Euroopa Liidu põhiõigusi on tööjõu vaba liikumine, on tekkinud „probleem”, et uued sisserändajad, peamiselt Ida-Euroopast, sh Eestist, on tulnud Briti tööjõuturule ja võtavad toetusi ära. Teise teemana lisandub väljastpoolt Euroopa Liidu piire tulev immigratsioon.

Kui britid otsustavad lahkuda, kuidas see toimub?


Siin on kaks versiooni ja oleneb sellest, mis tingimustel lahkutakse. Ilmselt tahavad britid jääda Euroopa ühisturgu, siis on küsimus selles, kuidas läbirääkimised nende tingimuste üle välja näevad. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on aga ajakirjale Spiegel öelnud, et britid ei saa ühisturu osaks jääda.

On veel võimalus, et britid ütlevad, et nad ei taha jääda mitte ühisturu osaks, vaid kohe lõpetada, aga see ei saa toimuda üleöö. Lissaboni lepingu järgi on tavaline lahkumisprotseduur umbes kaks aastat. Kõigi liikmesriikidega on vaja tingimused kokku leppida. Näiteks milline saab olema EL liikmesriikide kodanike juriidiline staatus Suurbritannias ja vastupidi. See puudutab ka Eesti kodanikke, kes elavad Suurbritannias, aga neidki Briti alamaid, kes elavad Eestis.

Sellele lisandub kõik, mis puudutab Euroopa Liidu institutsioone. Euroopa Parlamendis on Suurbritannial 73 kohta. Nende inimeste lahkumine tähendab, et proportsioonid tuleb ringi mängida. Kui Eestil on praegu Euroopa Parlamendis kuus kohta, mis on miinimum, siis kas brittide lahkumine tähendab, et saame ühe koha juurde või jääb kõik samaks ja 73 inimest lihtsalt lahkuvad. Ka sellisel juhul muutuvad proportsioonid.

Samuti mõjutab see ministrite nõukogu ja ka Euroopa Komisjoni, kus siis oleks 28 voliniku asemel 27. Arvutamist ja mõtlemist on palju ning see protsess on väga keeruline, väga tüütu.

Kas tingimuste üle läbi rääkides teevad Euroopa Liidu liikmed seda ühiselt või igaüks eraldi?

Variante ongi kaks: kas Euroopa Liidus tervikuna ja saadakse ühtne leping või otsustab Suurbritannia igaühega eraldi läbi rääkida. Eesti huvides oleks, et kõigil on ühtemoodi leping. Kui Euroopa Liiduga tervikuna läbi räägitakse, oleks meil rohkem jõudu. Kui hakkame üksikult läbi rääkima, saab ka liikmesriike üksteise vastu välja mängida. Eesti peaks oma huvid selgeks tegema, panema need lauale ja üritama ühiselt teiste riikidega kokkuleppele jõuda. Pea liiva alla pistmine ei ole väga hea taktika.

Millised oleksid siis Eesti huvid neil läbirääkimistel?

Meie põhihuvi peaks olema tagada meie inimestele õigus elada ja töötada Suurbritannias. Eesti huvides oleks, et Suurbritannia jääks Euroopa Liitu või lahkumise korral oleks võimalikult palju integreeritud – jääks ühisturu liikmeks, sest see eeldab, et inimesed, kapital ja kaubad saavad vabalt liikuda.

Kas meie huvid erinevad siis väga palju teiste Euroopa riikide huvidest?

Meil on asjadele mõnevõrra teistsugune vaade kui Euroopa suurriikidel Saksamaal ja Prantsusmaal. Meie huvi on, et Euroopa Liit oleks võimalikult ühtne ja me ei saa väga ajada ainult Eesti huve.

Saksamaa ja Prantsusmaa on aga Suurbritannia peale võib-olla natuke pahased ja võivad tahta britte karistada. Riiklikus mõttes on selge, et kui Suurbritannia täiesti eraldub, hakkab Mandri-Euroopas domineerima Saksamaa. Euroopa lõimumises on Prantsusmaa praegu suures osas pildilt maas.

Kõiges, mis puudutab rändekriisi ja eurokriisi, on juhtrolli võtnud Saksamaa. Ajalooliselt on viimase 500 aasta jooksul olnud Suurbritannia välispoliitiline huvi, et ükski riik ei domineeriks – alati tuleb üks riik teise vastu välja mängida. Nüüd, kui nad ise Euroopa Liidust lahkuvad, on oht, et Saksamaa hakkab domineerima. Kui Suurbritannia hääletab Euroopa Liidust lahkumise poolt, hääletab ta oma välispoliitika nurgakivi vastu, hääletab selle poolt, et üks riik saaks domineerida.

Lahkudes on Suurbritannial Euroopat mõjutada keerulisem kui Euroopa Liidus olles. Suurbritannia pole olnud huvitatud Euroopa poliitilisest lõimumisest, see tähandab, et ta on toetanud liidu laienemist. Mõte on selles, et kui EL laieneb, ei saa ta väga palju süvitsi minna.

Nüüd kukub see kõik ära ning Prantsusmaal ja Saksamaal on kindlasti neid, kes ütlevad, et ainus võimalus Euroopa Liitu päästa on integratsiooniga süvitsi minna ja poliitilist koos- tööd suurendada.

Millised oleks Suurbritannia eraldumise majanduslikud mõjud?


Seda on raske öelda ja ma pole ka majandusspetsialist. Kindlasti mõjutab see rahaturgu ja arengut Euroopa keskpangas, kuid kuidas, on praegu ebaselge. Suurbritannia pole küll euroala osa, kuid on ikkagi üks finantsmaailma keskusi ja on üsna ennustamatu, kuidas võib pangandus sellele reageerida. Igal juhul püüavad ELi liidrid rahustada rahaturgu ja näidata, et valuuta on stabiilne. Juhul kui britid otsustavad lahkuda, siis järgmisel päeval peaks Euroopa Liidu ülemkogu tegema avalduse rahaturgude rahustamiseks.

Kas Suurbritannia lahkumine võib kaasa tuua referendumid ka teistes riikides?


See võimalus on küll. On räägitud, et taanlased võiks hääletada, ka hollandlased mõtlevad uuesti hääletada. Meenutan, et 1992. aastal oli Taani alguses Maastrichti lepingu vastu ja hääletas poolt alles pärast seda, kui oli saanud eriõigusi.

Ka hollandlastel on hammas verel. Hollandi ajaloos on kaks korda referendumeid korraldatud ja mõlemad on olnud Euroopa Liiduga seoses. 2005. aastal hääletati põhiseaduse projekti üle ja see kukkus referendumil läbi. Nüüd kukkus läbi ka referendum Ukraina assotsiatsioonilepingu üle. Nii et hollandlased võivad hääletada, aga ma pole veendunud, et nad hääletaksid Euroopa Liidust lahkumise poolt, sest hollandlased on väga toetanud ELi lõimumist ja Euroopast rohkem sõltuvad kui Suurbritannia.

On räägitud ka Poolast, aga ma ei usu, et Poola oma ajalugu ja geograafilist asendit arvestades Euroopa Liidust lahkumisele väga tõsiselt mõtleks.

Mis meeleolusid võib brittide lahkumine tekitada Eestis?

Üldiselt on eestlaste toetus Eu- roopa Liidule püsinud stabiilselt kõrge, aga kui küsida eraldi immigratsioonipoliitika või eurokriisi lahendamise kohta, võivad vastused olla natuke teistsugusemad. Loomulikult on meil neid, kes soovivad Suurbritannia lahkumist oma huvides ära kasutada. Suure tõenäosusega mõjutab see ka presidendivalimise kampaaniadebatte.

Pole ka mingi saladus, et EKRE on Euroopa Liidu senise poliitika vastu ning Suurbritannia lahkumise järel püüab EKRE oma populaarsust kasvatada, tõstes loosungi, et ka Eesti võiks Euroopa Liidust lahkuda.

Kui palju Briti referendum tavaeestlastele üldse korda läheb?
Suurbritannia jäämine või lahkumine läheb inimestele päris palju korda. Pigem on küsimus selles, kas läbirääkimiste tingimused, mille üle referendum tuleb, on endale selgeks tehtud.

Kui britid referendumil otsustavad Euroopa Liitu jäämise kasuks, mis siis juhtuma hakkab?

Eritingimused, mille üle Suurbritannia Euroopa Liiduga läbi rääkis, tulevad. Näiteks see, et uued Euroopa Liidu immigrandid ei saa enam nii palju toetusi, lastetoetusi aga makstakse asukohamaa järgi. See puudutab ka eestlasi. Samuti võiks loota, et sellest saab pöördepunkt: Euroopa Liidu negatiivne moment või tuju pöördub ja liit saab õige tuju tagasi.

Kas keegi brittide lahkumise üle ka rõõmustaks?


Venemaa ootab suure rõõmuga Suurbritannia lahkumist. Euroopa killustumine on Moskva huvides ja Suurbritannia lahkumine tähendab Euroopa Liidu nõrgenemist.

Venemaa sai Krimmi näol territooriumi juurde ja kui Euroopa Liit nüüd suure osa oma territooriumist ja rahvastikust kaotab, nähakse seda Venemaal sellisena, et Venemaa tõuseb ja Euroopa langeb.