Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Arhiiv
Haridus- ja teadusministeerium saadab partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu, mille kohaselt lisanduks senisele neljale koolivaheajale ka viies, et jaotada kevadele kuhjunud õppekoormust ühtlasemalt ning vähendada kevadväsimust.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul jaotub õppekoormus veerandite vahel Eesti koolides praegu ebaühtlaselt. „Kevadised veerandid on 10-15 päeva pikemad kui sügisesed, samas on õppeaasta teisel poolel lapsed ja õpetajad rohkem väsinud. Pakume seepärast välja idee kehtestada riiklikult üks talvine lisavaheaeg. Ootame ettepanekule tagasisidet koolidelt, lapsevanematelt ning õpilastelt,“ rääkis minister Ligi.
Eesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid, mis aga tähendab, et Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada lühema aja jooksul kui teistes OECD riikides. Seega on õppekoormus võrreldes teiste riikide lastega suurem ning see annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel. Lisavaheaeg pikendaks talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.
Välja pakutud viie vaheaja määramisel on arvestatud, et õppetöö jaotuks võimalikult ühtlase pikkusega perioodideks. Eelnõule oodatakse tagasisidet kahe nädala jooksul koolijuhtide, õpilaste, lapsevanemate ja omavalitsuste esindajatelt.
Eelnõu pakub välja koolivaheajad 2017/2018. õppeaastaks:
1) sügisvaheaeg 21. – 29. oktoober 2017;
2) talvevaheaeg 23. detsember 2017 – 7. jaanuar 2018;
3) suusavaheaeg 24. veebruar – 4. märts 2018;
4) kevadvaheaeg 21. aprill – 1. mai 2018;
5) suvevaheaeg (v.a. lõpuklassid) 12. juuni – 31. august 2018.
Üle-eelmisel aastal said omavalitsused ja koolid õiguse soovi korral kehtestada ka riiklikest erinevaid vaheaegu. Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud – kaheksa riigigümnaasiumi üheksast tegutsevast on otsustanud selle kasuks. Samuti otsustas viimati Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning sama kaalub ka Tartu.
Koolipidajale ehk kohalikule omavalitsusele jääb endiselt võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
Teate ka, et kui minu koolitee algas, siis sügisel käisime kõigepealt kolhoosipõllul tööl ka koolipäevadel, talvel tegime ka sporti ka koolivõimlas nii peale tunde, kui ka isegi pühapäeval, sest toimusid kooliaastaringselt igasugused võistkondlikud (klassidevahelised) sportlikud üritused. Huvitav, et aeg-ajalt kaasasime nendesse üritustesse ka sõpruskooli klasse. Kõik nagu toimis, pigem tahtsime ikka rohkem koos koolis olla. Ei saa aru, milleks ajuvaba koolivaheaega, kui omavalitsus ei ole võimeline seda aega lastele sisustama. Haapsalu linna näitel tahavad linnaisad pigem noorte kogunemiskohti likvideerida (näiteks põhikoli võimla) ja suunata noori rohkem tänavale. Jabur ju? Riigivalitsejad ei peaks võitlema tagajärgedega, vaid tagajärgi ennetama.
Aga mina teen ettepaneku, et lapsed peavad saama õppeaasta jooksul 7 kooli vaheaega.
Las lapsed puhkavad.
Ega elu jooksul niikui nad enam puhata saa.
Pappi on vaja teenida ja rikkaks saada.
Exceli tabel näitab öigust,laps peab puhkust saama,paranevad ka eksamite tulemused .Suvepuhkus on niigi pikk,üle 2 kuu .Inglismaa lastel on ainult augustikuu vaba ja kooli lähevad 5 aastaselt.Nii et meie lastel on niigi vedanud .Köik poolt .
Kui on valida, kas lapse tervem psüühika ja paremad õpitulemused või nädala jagu varasem suvevaheaeg, mis on niigi piisavalt pikk, siis kumb on mõistlikum? Tundub, et idee vastased näevad asja pinnapealselt ega ole eriti süvenenud. Aeg on suhteline mõiste – kui praegu (35+ vanuses) tundub, et jaanipäev ja jõulud vahetuvad kosmilise kiirusega, siia lapsena oli kaks kuud kooli juba hulluksajavalt pikk ja sai vaheaegu oodatud kui hingeõnnistust. Lastel on kevadeks võhm otsas, vaim vajab puhkust, organism koormusest nõrgestatud ja ka viirushaigustele kergem saak. Haigus on omamoodi võimalus puhata. Kahjuks kannatab koolitöö selle all. Koolitöö jaotamine lühemale perioodile ja lisavaheaeg on… Loe rohkem »
Laste ja noorukite depressioon tuleb pigem liiga suurest koormusest koolivälisel ajal ( tapvalt palju huvialaringe ).
Ei, ei ja veelkord EI!
Tean mitut kooli ja oman kokkupuudet nendega, kus see lisavaheaeg on, see on täiesti mõttetu! Mingit õppetööd ei toimu juunis ja need juuni päeval venitatakse lihtsalt kummi. Milleks?