Talunik kahtlustab inspektoreid uurimisega venitamises

Tõnu talu pererahvas kahtlustab, et keskkonnainspektorid venitavad nende kaevuvee reostumise põhjuste välja selgitamisega. Foto: Urmas Lauri

Jaanuarist peale on Kirimäe küla Tõnu talu elanikud hädas olnud reostunud kaevuveega, keskkonnainspektorid küll käisid, aga ajasid oma asju hämmastava aeglusega. Puhast vett pole neil siiani, kuid sügiseks lubab naabruses asuv Rannarootsi lihatööstus oma heitveed torustiku kaudu kaugemal kraavi juhtida.

Tõnu talus elavail Kaldmaadel on lootust, et sügiseks saavad nad endale hajaasustuse programmi toel puurkaevu. Lihatööstuse uue reoveepuhasti rajamist tuleb Kaldmaadel siiski veel paar aastat oodata. Lihatööstus on esitanud keskkonnainspektsioonile oma tegevuskava ning selle kohaselt on ettevõttel sügiseks kavas reovee väljavool juhtida torustiku kaudu Tõnu talust kaugemale. Sel aastal peaks kavakohaselt valmis saama ka seade, mis eraldab reoveest suuremad jäätmed juba enne biotiiki juhtimist.

Vesi muutus üleöö

16. jaanuaril avastasid Kirimäe küla Tõnu talu elanikud, et nende kaevuvesi haiseb, vahutab ning on pruunikas. Vesi ei kõlvanuid enam isegi põrandapesuks, söögitegemiseks ja joomiseks aga hoopiski mitte. Tõnu talu perenaine Kaja Kaldmaa kutsus kohapeale tervisekaitseameti ning võetud veeproovist selgus, et kaevuvesi on reostunud. „Proovide vastused viitavad värskele reostusele ja seda vett ei ole kindlasti soovitav tarvitada söögiks-joogiks ega ka mitte olmeveena,” ütles terviseameti Haapsalu esinduse vaneminspektor Lea Kiis.

Mõned päevad hiljem käis proove võtmas ka keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsiooni veespetsialist Anu Saue kirjutas toona võetud proovide andmeile tuginedes Rannarootsi lihatööstuse tehnika- ja haldusjuhile Märt Tohverile, et tõenäoliselt põhjustas Tõnu talu salvkaevu reostuse lihatööstuse biotiikidest kraavi voolav vesi. Keskkonnainspektsioon algatas Rannarootsi lihatööstuse suhtes nii väärteo- kui ka haldusmenetluse.„Väärteomenetluse käigus me otsustame, kas me karistame neid normide pikaajalise ületamise eest,” selgitas keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juht Tõnis Ulm.

„Mina ei pea karistamist kõige otstarbekamaks, kõige otstarbekam on, kui ettevõte oma asjad korda teeks. Lihatööstus ei tohi loodusesse lasta vett, mis ei vasta normidele!” Sel ajal kui Kaldmaad oma kaevuvee reostuse avastasid, ootas lihatööstus uut vee-erikasutusluba. Vee-erikasutusloa menetlemise aegu olnuks Kaldmaadel võimalus loa väljaandmist vaidlustada. „Mõtlesime selle risti-põiki läbi. Mina ei protestinud, sest [lihatööstuse] inimesed võivad ju tööta jääda,” selgitas Kaja Kaldmaa. „Paljud on öelnud, et nii suur firma, kel on kõvad rahad taga, sul ei hakka hammas nii kergelt peale,” nentis Tõnis Kaldmaa.

Märtsi alguses väljastati Rannarootsi lihatööstusele uus, tähtajatu vee-erikasutusluba. Loa sai ettevõte tingimusel, et rekonstrueerib aastal 2018 reoveepuhasti. Peale selle soovitab keskkonnaamet, et ettevõte juhiks vee biotiikidest välja teist kraavi mööda. Uus väljavoolukraav läheks taludest kaugemalt mööda. „Praeguse seisu järgi tundub, et Rannarootsi saab sellega [reoveepuhasti rekonstrueerimisega] enne hakkama, nende endi ajakava järgi aastal 2017,” vahendas Ulm mai alguses pärast lihatööstuse esindajatega toimunud nõupidamist.

Enne puhastite rekonstrueerimise algust on lihatööstusel kavas paigaldada keemilise erastuse seade. „Selle lubasid nad paigaldada sügiseks,” ütles Ulm. Edasine oleneb juba sellest, mis tulemuseni keemilise erastusega jõutakse. Kuidas puhasteid rekonstrueerida, oleneb sellest, mida keemilise erastusega saavutatakse. „Mida täpsemalt ette võetakse, selgub projekteerimise käigus,” ütles Rannarootsi lihatööstuse juhatuse liige ja kaasomanik Roland Lepp.

Lepa sõnul läheb uue reoveepuhasti ehitus maksma vähemalt pool miljonit eurot. Lepp märkis, et reoveepuhasti rekonstrueerimine on viibinud, sest ettevõte ei saanud KIKilt toetust.

Segased lood

Kaja Kaldmaa sõnul suhelnud ta keskkonnainspektsiooniga ka märtsis. „Siis rääkisime uuringuist. Seejärel tekkis vaikus,” nentis Kaldmaa. Uusi proove tuldi võtma alles mai alguses. „Miks nad varem ei tulnud, tulid alles mais?” küsis Kaja Kaldmaa. „Ma räägin: venitamistaktika,” lisas abikaasa Tõnu Kaldmaa. „Pumbati kaev tühjaks, samal ja järgmisel päeval võtsid proovid,” kirjeldas Kaja Kaldmaa kuu aega tagasi toimunut. „Nende proovide analüüside põhjal öeldi meile, et Rannarootsi lihatööstuse reostus pole meie kaevuvee rikkumises üldse mängus, et meil on pesemata kaevukivid. Pese oma kaevukivid puhtaks, siis ongi korras!” ütles Kaja Kaldmaa.

Kaja Kaldmaa sõnul tekitab temas kahtlusi, et 3. ja 4. mail võetud veeproovid jõudsid laborisse alles 8. mail. „Tekib küsimus, kuidas läks neil nii kaua aega. See on ebaloogiline,” lausus Kaldmaa.

Keidi Kaldmaa on ema kirjavahetuse kogunud kausta. „Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kaevuvee reostus ei ole Rannarootsi lihatööstuse heitveega seotud, põhjavee kiht reostunud ei ole, vajadust edaspidise ekspertiisi tegemiseks pole,” võttis Keidi Kaldmaa keskkonnainspektsiooni kirja kokku.

„Võetud on hulk analüüse, nende analüüside tulemusel on selgunud, et kaevu reostus ei ole seotud heitveereostusega,” nentis Tõnis Ulm. „Algul kahtlutasime ka käimlat, aga ka see ei ole kinnitust leidnud.”

Tõnu talu salvkaevu vesi riknes Ulmi sõnul kaevusisese reostuse tõttu. „Kraav on jumala umbes, see on jube,” osutas Kaja Kaldmaa lihatööstuse ja Tõnu talu piirikraavile. „Tagant on kinni kasvanud,” lisas Tõnu Kaldmaa.

Vanaperemees Kalju Kaldmaa on aastaid kraavi puhastanud, kuid viimasel kolmel aastal pole ta ramm enam peale hakanud. „Siis ma nõustuks küll, kui reovesi juhitaks torustiku kaudu meie piirist kaugemale,” ütles Kaja Kaldmaa.

Tõnis Ulmi sõnul lubanud lihatööstus puhasteist väljuva vee juhtida torustiku kaudu Tõnu talust kaugemale juba selleks sügiseks. „Vastab tõele,” kinnitas Roland Lepp.

„Kui sul on nii suur firma, siis pead jõudma,” on Kaja Kaldmaa resoluutne.

Kaldmaad on esitanud hajaasutuse programmi puurkaevu ehitamise toetuse taotluse. „Otsus on tulemata, kuid [Lääne-Nigula] vallast öeldi, et tõenäoliselt saame,” ütles Kaldmaa. Kaevuehitus maksab paar tuhat eurot, kolmandik sellest tuleb taotlejal ise välja käia.

„Meie andmeil pole Kirimäe küla puurkaevude vesi reostunud, põhjaveekihtidesse Rannarootsi lihatööstuse reostus jõudnud ei ole,” kinnitas Tõnis Ulm.