Minister Michal: Läänemaad ei jäeta elektridefitsiidi korral elektrita

Kristen Michal. Arhiiv

Kui Eestis tekib elektridefitsiit, ei jäeta Läänemaad elektrita, vaid müüakse kallimat elektrit, kinnitas Lääne Elule majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal.

Postimees Online’i andmetel teatas majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman, et kui tulevikus elektri tarbimine ületab külmal talvel turul pakutava, siis näiteks kümneks päevaks koormatakse tarbijaid alla.

Kuna Läänemaa asustustihedus on üks hõredamaid, siis tõenäoliselt lülitatakse see piirkond esimeste seas vooluvõrgust välja, kui Eestis peaks tekkima elektridefitsiit, kirjutas täna Postimees.

Kristen Michal: “Teeme asjad lihtsaks. Eestil võimalik energeetikas teha mitmeid valikuid, või neid kombineerida tarbijate huvides, aega selleks on veel aastaid. Täna on meil sisemaise tootmise võimsus piisav tagamaks sisemaist tipukoormust, mis on 1600 MWh. 2030 aastaks hindame tipukoormust 1700 MWh. 1700 MWh tipukoormust esineb pigem mõnekümnel päeval aastast. Kui meil seda ka sisemaiselt parajasti tagatud poleks, tõstaks see hetkeks lihtsalt elektri hinda, mitte ei jätaks kedagi elektrita. Nii külmal kui ka soojal päeval on Eestis elekter olemas, Ando Leppimani öeldu kehtiks vaid näitena kriisiolukorrast, mida meil pole ega paista, et ka klaar oleks.

Eestil on võimalikke valikuid mitmeid ja nende analüüsimiseks ning tegemiseks on veel aastaid aega. Valikud on lihtsad – A. kas Eestis tekib uusi turupõhiseid võimsusi, B. kas tellime ise Eleringi poolt võimsusi või C. kasutame ühendusi, mida täna oleme rajanud juba ligi 600 miljoni euro eest ning mille võimsus on peagi 2100 MWh, ehk rohkem kui Eesti tipukoormus.

Aastaks 2019 on meil näha, kas nafta hind maailmaturul tõuseb piisavalt, et turupõhiselt tekib uusi võimsusi Eestis ehk A valik. Lihtsamalt taas, kui toetuda vaid Eesti seisetele võimsustele, siis aastaks 2025 peaks tekkima juurde 6 – 7 Enefit või mõni rohkem Petroter tüüpi tootmist (ükskõik kelle tehtuna), mille eelis on, et need ei maksa tarbijale midagi, sest müüvad turule. Või teine valik ehk B. tuleks riigi poolt tellida võimsust ehitada kaks Auvere tüüpi elektrijaama, mille hind tarbijale oleks 6 – 8% kogu elektriarve suurenemist. Valik C. on meil õnneks juba olemas – riik on rajanud juba piisava võimsusega ühendused, et ükskõik millise valiku puhul on meil tagatud elektri piisavus.

Need valikud on kirjas koalitsioonileppes, mis näeb energeetika tulevikku kombinatsioonis – Eestis olevad tootmisvõimsused, turul tekkivad tootmised ning ühendused. Sellest lähtub ka energiamajanduse arengukava.

Tasub rõhutada, et aastani 2030 on Põhjamaade, Balti ning Poola regioonis elektritootmises ülejääk, arvutused on tehtud EL põhivõrkude poolt koos. Aastast 2030 ja edasi teeb EL just energiaturu uut disaini. Eesti eesistumise ajal 2018 on see meie üks prioriteetseid teemasid – selles tehtavad valikud ütlevad kuhu ja milliseid lisavõimsusi Eestis, Baltimaades, Põhjamaades või regioonis tervikuna rajada tuleb.

Nende teadmiste baasilt on kindlasti lihtsam mõista, et paanikaks pole põhjust, tuleb lihtsalt lähiaastatel teha arukad valikud, et Eesti inimesed saaks madalaima võimaliku hinnaga elektri ning Põhjamaade, Baltimaade ning Poola regioonis oleks võimsusi piisavalt ka 2030 ning edasi.”