0

Leppmaa müüb oma farmi laenu katteks maha

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Elvo Leppmaa valimisnänn merilin kaustel-lehemets (1) Elvo Leppmaa. Foto: Urmas Lauri

Lääne Elule teadaolevalt ostab Leppmaale kuuluva Piirsalu Põllumajanduse osaühingu ära Padise vallas tegutsev Laheotsa osaühing.

Laheotsa on Eesti suurim köögiviljakasvataja ja -töötleja, mis müüb oma toodangut Laheotsa ja Villeri kaubamärkide all. Lääne Elule teadaolevalt on Leppmaa pakkunud oma ettevõtet kevadel müüa ka mõnele Läänemaa suurpõllumehele, kuid tehingust pole asja saanud.

Piirsalu Põllumajanduse üks osanikke Sven Köster ütles Lääne Elule, et müügitehingut ei ole veel sõlmitud. Köster ütles veel, et pankrotis ettevõte ei ole, kuid olukord on siiski kujunenud selliseks, et müüja tahab müüa ja ostja on olemas. Millal ost-müük alla kirjutatakse, seda Köster oma sõnul ei tea.

Piirsalu Põllumajanduse osaühingul on neli osanikku: suurosanikud Elvo Leppmaa ja Sven Köster ning väiksemad osanikud Heikki Salm ja Rein Kruusmaa. Küsimusele, kas Leppmaa müüb maha ainult oma osaluse, vastas Köster: „Kui müüakse, siis ikka kõige täiega.”

Laheotsa osaühingu juhatuse liige Olari Villers ei nõustunud meediale Piirsalu Põllumajanduse ostmist kommenteerima. Tehingu kohta midagi täpsemat ei soovinud öelda ka Elvo Leppmaa ise. „Oleme kokku leppinud, et kommenteerib ostja,” ütles Leppmaa. Küll aga nentis Leppmaa, et piima nii madala hinna puhul ei ole tema nõus farmi pidama.

Vähemal määral ka põllupidamisega tegeleva Piirsalu Põllumajanduse osaühingu põhitulu tuleb piima müügist. Veel hiljaaegu plaanis Leppmaa lüpsikarja suurendada 30 lehma võrra. Vähem kui viis aastat tagasi ehitas ja avas Leppmaa Läänemaa toona suurima ja kalleima robotlauda, mis läks maksma üle miljoni euro. Risti toonane vallavanem Rein Kruusmaa nimetas päeva ainulaadseks ja ajalooliseks ning märkis, et viimase 20 aasta jooksul pole Risti vallas keegi nii palju ärisse investeerinud kui Elvo Leppmaa. Leppmaa lauta mahub 243 lehma, neid lüpsab neli robotit.

2011. aasta sügisel ütles Leppmaa, et loodab kümne aastaga tehtud kulutused tagasi teenida. Nii see siiski ei läinud. 2015. aasta detsembri seisuga oli Piirsalu Põllumajandusel majandusaasta aruande järgi laene kokku ligi miljon eurot. Jaanipäevaks tuleb tal aga DNB pangale tagasi maksta üle poole miljoni euro, järgmise viie aasta jooksul veel ligi 150 000 eurot. Majandusaasta aruande järgi jäi ettevõte 2014. aastal ligi 200 000 euroga kahjumisse, mullu oldi 4500 euroga siiski kasumis. Laenu tagatiseks on Leppmaa pantinud ka isikliku vara enam kui 650 000 euro eest.

„Külm higi on otsa ees,” ütles Piirsalu Põllumajanduse müügi kohta samuti piimakarjakasvatusega tegeleva Kirbla osaühingu tegevjuht Toomas Laos.

Kirbla osaühing avas Leppmaa omaga enam-vähem sama suure robotlauda 2013. aasta sügisel. Laut läks maksma 1,2 miljonit eurot, laenu võttus Kirbla osaühing kümneks aastaks. „Veerand on läbi. Seni oleme järje peal olnud. Vingerdame, kuni jaksame. Kui enam ei jaksa, tuleb müüa,” ütles Laos.

Kirbla ja Piirsalu müüvad piima Elpa osaühingule, mis varustab piimaga Leedu juustuvabrikuid. Enne seda müüs Leppmaa piima Terele, mis võis samuti kaasa aidata sellele, et ettevõte sattus raskustesse. Elpale müüb Leppmaa piima mullu veebruarist, just 2014. aasta lõpetas ettevõte aga suure miinusega. Samuti varem Terele piima müünud Kirbla vahetas Tere Elpa vastu juba mõne aasta eest.

„Kui Tere kippus jääma võlgu, nii et piimaraha tuli lunida, siis nüüd seda muret ei ole olnud,” ütles Laos. Piimaliitri hind hakkas Eestis kukkuma umbes kaks aastat tagasi. Praegu saab piimatootja liitrist 18,5 senti. Et omadega välja tulla, peaks liitri hind olema vähemalt 30 senti, ütles Laos.

Mullu septembris likvideeris Kullamaa vallas Liivil 280 lüpsilehma ehk kümnendiku Läänemaa lehmadest Parmel Farm ning jättis alles vaid mullikad ja pullid.

„Kahjumit ei ole mõtet toota,” ütles Parmel Farmi juhataja Virve Leht toona. Osa lehmi läks kombinaati, osa teistesse farmidesse. „See oli raske otsus ja see ei sündinud üleöö,” nentis Leht.

Toona (2015. sügisel) oli piimaliitri hind 23 senti. (Aasta jooksul oli see kukkunud üle 60 protsendi.) Piimakarjaga tegi Läänemaal lõpu ka üks väiksem, Uue-Mõtte osaühing Kullametsa külas. Uue-Mõtte juht Argo Aavekukk lõpetas 35 lehma pidamise tunamullu.

Läänemaal algas piimalehmade hulk vähenema 2012. Aastal. Aastatel 2012–2015 on Läänemaal vähemaks jäänud ligi 500 lüpsilehma. Kogu Eestis on selle ajaga vähemaks jäänud ligi 6000 lüpsilehma. Läänemaal oli mullu 2361 lüpsilehma.

Laheotsa osaühing

  • Asutatud 1992
  • 2500 ha maad
  • Eesti erakapitalil põhinev perefirma.
  • Kasvatab ja töötleb kodumaist köögi- ja juurvilja: kartulit, porgandit, punapeeti, sibulat. Müüb põhiliselt Eestis.

Lüpsilehmad Läänemaal/Eestis

  • 2012 – 2843/90 274
  • 2013 – 2755/92 134
  • 2014 – 2680/91 222
  • 2015 – 2361/86 349

Allikas: jõudluskontroll

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Helle
Helle

No miks siis piima hinda ei tõsteta? Ma oleks küll nõus rohkem maksma! Küsitluste järgi on paljud nõus rohkem maksma. Tõesti jääb mulje, et vägisi suretatakse põllumajandus Eestis välja

Ott
Ott

elagu Vegan

läänlane
läänlane

Kõigepealt suutis EV valitsus lõpetada väikesed loomapidamised, nüüd on järg suurtalunike käes. Tänud- Vabariigi Valitsus.

wpDiscuz