Läänemaal on noori töötuid vähe, väljavaade tööd leida kesine

Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison. Foto: Arvo Tarmula

Kuigi Haapsalus ja kogu Läänemaal on töötuid noorte seas vähe, pole nende väljavaade kodukandis tööd leida kuigi hea.

Märtsikuine töötuse statistika näitab Haapsalus ja kogu Läänemaal veebruariga võrreldes registreeritud töötute hulga mõningast vähenemist. Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullisoni sõnul ei saa sellest aga järeldada, et möödunud aastal PKC lahkumise tõttu suure hüppe teinud töötusega nüüd olukord paraneb.

„Igal aastal tuleb jaanuaris registreeritud töötuid juurde, sest aasta lõpuga saavad tavaliselt läbi tähtajalised töölepingud,” selgitas ta.

Samamoodi on peagi vähemalt mõneks ajaks oodata töötute arvu vähenemist – kevadsuviseks hooajaks värvatakse igal aastal lisatööjõudu.

PKC must vari

Haapsalule iseloomulikult on töötukassal praegu kõige rohkem töökohti pakkuda klienditeeninduse valdkonnas. Paraku ei lähe pakkumused kokku tööd otsivate inimeste üldise profiiliga, sest nende hulgast moodustavad endiselt tuntava osa PKCst koondatud töötajad, kellest suur osa selleks tööks ei sobi ega soovigi teenindaja ametit pidada.

„Klienditeenindaja puhul eeldavad tööandjad, et inimene on noor, tal on keeled suus, ta on väga hea suhtleja ning tal on hea „platsinägemine” ja soov seda tööd hingega teha,” rääkis Kullison.

Töötukassa Läänemaa osakonnas on end töötuna arvele võtnud kokku 243 inimest, kes on koondatud PKC Eestist. Neist on töötukassa andmeil tööle rakendunud 166 inimest  ehk 68 protsenti. Ometi on ülejäänud 32 protsenti küllalt suur hulk, et hoida Haapsalu ja Läänemaa töötute arvu tunduvalt kõrgemal kui vahepealseil aastail. Koos PKC minekuga muutus veel üks trend: kui alates 2009. aastast, mil kinnisvarasektor kokku kukkus ja paljud ehitusfirmad oma kotid kokku pakkisid, valitses töötuterindel tugev meeste ülekaal, siis pärast PKC lahkumist oli meeste-naiste suhe mõnda aega vastupidine – enamik juhtmeköitjaist olid naised. Märtsi lõpuga on seis tasakaalustunud: naiste-meeste osakaal on vastavalt 49 ja 51 protsenti.

Läänemaa töötust iseloomustab hälbimine Eesti keskmisest noorte kategoorias. Vanuserühmas 16–24 eluaastat on töötuid siin vaid 10 protsenti. Kullisoni sõnul on see juba aastaid nii. Mujal Eestis on noorte töötuse suhtarv 15–16 protsendi kandis.

„Kui räägitakse suurest noorte tööpuudusest Eestis, siis Läänemaal on teistmoodi – siin on peamine probleem just vanemaealistega,” märkis Kullison.

Vanemad kui 55aastased moodustavad Läänemaa registreeritud töötuist 21 protsenti.

Üks põhjus on kindlasti selles, et noor inimene, kes kodukandis rakendust ei leia, rändab sinna, kus on tööd. Enamasti „suurde linna”. Vanemad inimesed aga oma kodunt enam lahkuma ei kipu. Peale selle hakkab selles eas vaikselt halvenema ka tervis.

„Isegi kui vanem inimene leiab veidi kaugemal töökoha ja juhtumisi on seal kandis ka hästi toimiv ühistransport, lööb ta tulud ja sõitmisest tekkivad kulud kokku ning tulemuseks võib olla, et kaugemale tööle sõitmine ei tasugi ennast ära,” selgitas Kullison.

Hariduseta on raske

Haapsalus ja Läänemaal on juba aastaid probleemiks kahanev elanike arv, mille üks põhjus on erialase töö puudumises. „Meie kaudu on otsitud näiteks õpetajaid ja spetsialiste Haapsalu neuroloogilisse rehabilitatsioonikeskusse,” ütles Kullison ja nentis, et praegu ei ole noore, kõrgkoolist tulnud inimese väljavaated Läänemaal just roosilised.

„Need noored, kes on otsustanud Haapsallu kodu rajada ja siin lapsi kasvatada, leiavad tavaliselt võimaluse teha kaugtööd või sõidavad tööle Tallinna.”

Omaette rühma töötute seas moodustavad aga inimesed, kellel on haridustee pooleli jäänud. „Me suuname nad õppima eriala, mis inimesele sobib ja on talle võimetekohane, sest ilma igasuguse hariduseta on ikka väga raske tööle saada,” ütles Kullison.

Haapsalus on töötukassal hea koostöö kohaliku kutsehariduskeskusega. Aprilli lõpus sai valmis õppeklass, kus hakatakse pidama infopäevi – kokku viiakse töötukassas registreeritud töötud ning teiselt poolt Haapsalu kutsehariduskeskus ja ettevõtted, kes otsivad oma meeskonda töötajaid. Kullisoni sõnul annab selline asjade korraldus juurde palju paindlikkust: tööandja, kes vajab mitme töökoha täitmist, kohtub kõigi võimalike kandidaatidega korraga. Tööotsija saab aga otse ja vahetult potentsiaalse töö kohta küsimusi esitada.

Kohtumistega tegi otsa lahti Roosta puhkeküla, kuhu otsitakse puhastus- ja klienditeenindajaid, kööki abitöölisi ja inimesi teistele hooajalistele ametikohtadele. Kullisoni sõnul tuli Roosta puhkekülaga kohtuma 15 tööotsijat.

Kutsehariduskeskuse infopäevad algavad mais

Haapsalu kutsehariduskeskuse arendusdirektor Aile Nõupuu ütles, et infopäevade täpsed kuupäevad töötukassa uues õppeklassis pole veel selged, aga kuna juba mais avatakse elektroonne vastuvõtt uueks õppeaastaks, on see just parim aeg õppimisvõimaluste tutvustamiseks.

„Haapsalu kutsehariduskeskuse sõnum tööd otsivale inimesele on, et kui soovid ennast erialal täiendada või omandada uus amet ja uued oskused, võib see anda võimaluse mõne aja järel töö leidmiseks võib-olla hoopis uues hingelähedasemas ametis,” ütles Nõupuu.

Täiskasvanud õppijate õppetöö toimub tsükliõppes – ühes kuus tuleb koolis käia 2–5 koolipäeva ja muul ajal tuleb palju iseseisvalt õppida. Õppetöö üks osa on kindlasti ka praktika ettevõttes, mille kestus tuleneb erialast ja õppekavast. Õppimine kutsekoolis on tasuta. Tublimaile õppijaile on riigi poolt õppetoetus ja kõigile kaugemalt sõitjaile transporditoetus.