Päästeharjutus ajas keskkonnakaitsjail harja punaseks

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

Päästeharjutus Tanskas (juhan hepner)

Päästjad mahapõlenud maja ees. Foto: Juhan Hepner / ERR

Ridala vallas Tanska külas 3. aprillil suitsusukeldamist harjutanud päästjaid süüdistatakse keskkonnaohtlikus tegevuses.

Päästjad tunnistasid süüd vaid selles, et põlema pistetud maja roogkatus oli kohati kaetud eterniitplaatidega, ning seda, et harjutusest teavitamine võinuks olla korrektsem. „Mind üllatas täna [3. aprillil] tõsiselt ETVs näidatud keskkonnaalane barbaarsus. Teisiti ei oska seda nimetada,” kirjutas keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Matti Viisimaa keskkonnaametnikele saadetud kirjas.

Viisimaale ei mahu pähe, kuidas on 21. sajandil Euroopa Liidu liikmesriigis üldse võimalik, et päästjad panevad põlema terve maja koos praksuva eterniitkatusega. „Sealhulgas kogu sisustuse, mööbli ja ilmselt kõigi polümeersete sisustus- ja viimistlusmaterjalidega, mille hulgast kindlasti ei puudu ka PVC,” kirjutas juhtivinspektor.

Lääne päästekeskuse juhi ülesannetes Renee Tammet selgitas, et treeninguks põlema pandud roogkatusega talumajas polnud kasutatud nüüdisaegseid soojustus- ja viimistlusmaterjale. Tegemist oli vana palkmajaga, mille seinad olid kaetud soojustamata laudisega. „Siseviimistluseks oli otse puidule löödud papp ja tapeet, puitlaudisega põrandad (esikus kivipõrand), laed kõigis tubades laudisest, puidust siseuksed ja aknad,” kirjeldas Tammet ja lisas, et roogkatus oli tõesti osaliselt lapitud eterniitplaatidega.

Tammeti sõnul jäi hoonesse harjutuse ajaks puitmööbel. „Olmeelektroonika ja plastmassi sisaldavad majapidamistarbed olid enne maja põletamist välja toodud,” kinnitas Tammet.

ERRi uudislõigust on tõepoolest näha, et mitu televiisorit ja muu kodutehnika oli maja kõrvale virna laotud ega läinud tuleroaks.

Viisimaa nõudis selgust, kas selliseks saastamiseks on taotletud või antud mingeid keskkonnalube. „Ning mis saab tekkinud jäätmetest – kas ka nende käitlemiseks (mida tuleks arvatavasti vähemalt eterniidisegu tõttu kvalifitseerida ohtlikeks) on olemas mingi tegevuskava või luba taotletud?” kirjutas Viisimaa.

Tammeti sõnul olnud Ridala vallas Tanska külas toimunud õppus väljaspool koolitusplaani korraldatud tegevus, mille kohta õppuse peakorraldaja ei koostanud õppuse plaani, sest seda hinnati kui harjutust. „Harjutus on mahult ja kaasatava ressursi mõistes väiksemamahuline tegevus,” selgitas Tammet.

Harjutuse läbiviimisest andis Läänemaa päästepiirkonna juhataja teada Ridala vallavanema kohusetäitjale Helen Koppale ning keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhile Tõnis Ulmile. „Kuna tegemist ei olnud õppusega, vaid päästjate harjutusega, siis teisi ametkondi ei kaasatud ning kooskõlastusi ei võetud,” ütles Tammet.

Päris ilma patuta olevaiks Tammet päästjaid siiski ei pea. „Tuleb tõdeda, et eterniit katusel jäi tõesti kahe silma vahele ja me ei osanud sellele tähelepanu pöörata, vaid keskendusime harjutustele hoone sees,” nentis Tammet.

„Püüame järgnevate harjutuste korraldamisel olla tähelepanelikumad,” lausus Tammet ja lisas, et edaspidi tuleb jälgida, et teavitamine oleks korraldatud korrektselt ja võetud kõik vajaminevad kooskõlastused. „Viime ametnike seas läbi täiendava selgitustöö, et sellistesse olukordadesse enam mitte sattuda,” ütles Tammet Lääne Elule. „Rohkem ei oska ma midagi lisada.”

„Varem on nad [Lääne päästekeskus] selliste harjutuste läbiviimiseks kooskõlastanud tegevuse keskkonnaametiga,” nentis keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peainspektor Rene Rajasalu. „Sel korral ei kooskõlastatud, vaid piirduti valla ja inspektsiooni informeerimisega ühe maakondliku kriisikomisjoni koosoleku raames. Võtsime omalt poolt info teadmiseks, sest toona ei täpsustatud ka rohkem.”

Et edaspidi taolisi asju enam ei juhtuks, võetakse teema Rajasalu sõnul arutamisele ka järgmisel maakondliku kriisikomisjoni koosolekul.

„Minu seisukoht on, et nii keskkonnainspektsioon kui ka päästeamet peavad järgima seadust,” ütles Matti Viisimaa Lääne Elule. Kooskõlastusest selliste ettevõtmiste tarvis Viisimaa sõnul ei piisa, vaja on jäätmeluba. Jäätmed on seaduses defineeritud vallasasjana.

„Päästeameti vastusest selgus, et majja jäeti mööbel, mis siis, et puitmööbel, tegemist on ikkagi vallasasjaga. Nende põletamisel kehtivad ranged reeglid. Minu arvates seadus kinnisasja, s.t maja koos sisustusega põletada ei võimalda,” lausus Viisimaa.

Tanska külas sarnaste päästeõppuste või -harjutuste korraldamiseks on Viisimaa sõnul vaja saada jäätmeluba. „Ei piisa sellest, kui paberi nurgale kirjutada „kooskõlastan”,” selgitas Viisimaa ja lisas, et kooskõlastus võimaldab ametnikul lubada seda, mida ta seaduse kohaselt tegelikult lubada ei tohi.

„Ma ei vaidle vastu, et selliseid õppusi on vaja korraldada, kuid nende korraldamisel on vaja järgida seadust,” nentis Viisimaa. „Ja teles sellist asja reklaamida pole küll vaja, sest keskkonnaministeerium teeb praegu aktiivselt kampaaniat koduse, ka tagasihoidliku, jäätmepõletuse vältimiseks.”

 

Mis juhtus?

Läänemaa kutselised ja vabatahtlikud päästjad põletasid 2. aprillil maha tühjaks jäänud elumaja Tanska külas Ridala vallas.

Omanik andis elumaja päästjaile õppuseks. Haapsalu korrapidamisgrupi vanemoperatiivkorrapidaja Janno Osa ütles ERRile, et kuna majas on elatud, sees on mööbel, majal on katus, hoone on heas korras, siis on see päästjaile hea võimalus realistliku õppuse korraldamiseks.

Esmalt harjutasid päästjad inimese välja toomist suitsu täis majast, seejärel harjutati maja kustutamist. Hoone põles maani maha.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Tegelikult
6 aastat tagasi

Tahaks teada, kes ametkondadevahelise kirjavahetuse ajakirjandusse lekitas?
Või ongi nii, et kaks koostööpartnerist ametkonda ajavad asju Lääne Elu veergudel?

sorts
6 aastat tagasi

ettepanek sokimodellile: koondada terve keskkonnaagentuur ja 2/3 keskkonnaministeeriumist ning sind ennast takkapihta–kasu pole kellestki.

To mnemoturniir
6 aastat tagasi

Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist harjutab bürokraadiks olemist ja sätib end pildile, enda ametikoha vajalikkust tõestades.

mnemoturniir
6 aastat tagasi

Kes teab,mis tööd teeb keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist?

2. kodanik
6 aastat tagasi
Reply to  mnemoturniir

Sellele osakonnale allub kogu agentuuri harjapark ja ta tegeleb harjade hoolduse ning värvimisega. Antud juhul punaseks….

kreisimaa
6 aastat tagasi

Mina maksumaksjana tahaksin hättasattudes, et minu elu ja vara tuleksid päästma professionaalsed päästjad. Päästjad, kes on saanud harjutada realistlikes tingimustes, mitte raamatust tulekahju pilte sirvides. Taolisi hooneid põleb aastas kümneid ja sadu ja tihti jätavad inimesed nendes elu. Barbaarsus eks? Kahjuks taolise niiöelda barbaarsusega saab võidelda vaid vaenlast vägagi lähedalt tundmaõppides ja see on võimalik harjutades.Tundub, et antud juhul on keskkonnategelased pisut ülevõlli reageerinud. Selliseid õppuseid või harjutusi tehakse kogu maailmas, sealhulgas 21. sajandil Euroopa Liidu liikmesriikides.

123
6 aastat tagasi
Reply to  kreisimaa

Proffesionaalseks päästjaks saadki vanade kõrvalt õppides. Õpetatakse töökäigus välja. Ega puhta lehega ja paari harjutuse vöi õppusega elukutseliseks päästjaks ei saagi.paraku neid meil just väga palju ongi.

456
6 aastat tagasi
Reply to  123

Vanade kõrvalt mida õppides? Tublid ennetajad on töökäigus õppimisvõimalused ka ära ennetanud, seega harjutamine teeb meistriks.

Tige+kala
6 aastat tagasi

Siin on ju selge koht ühe ametnikusaksa koondamiseks – puhuda sääsest elevant . Vastupidi – sellel harjutusel oleks pidanud kõik see põlev asi majas sees olema või soovib ametnikusaks et kui reaalne tulekahju on , siis eelnevalt võetakse selleks luba või . Selliseid j.busid tuleks pika luuaga kokku pühkida

Kas
6 aastat tagasi

päris tulekahju puhul kisub majaomanik katuselt eterniidi maha ja tassib esmajärjekorras polüestersektsioonkapi välja või?

Naine
6 aastat tagasi

Oh issand küll, mille kallal nüüd nokitakse. Tegemist oli siiski õppusega, mitte niisama jaaniku tegemisega.
Kes väidab, et mujal Euroopas sellist asja ei toimu- Soomes näiteks pannakse vammist kahjustunud majadele tuli otsa. Välja ei tassita midagi, sest muidu võib vamm edasi asjade kaudu levida.
Päästeamet istub vaid kõrval ja vaatab.

kokutaja
6 aastat tagasi

Omanik sai papi kätte ja asi mutt,mis sellest loodusest ikka kaitsta.

Jaak
6 aastat tagasi

Kes selle idee autor oli? Lollilegi näha pildilt et eterniit katusel. Aeg oleks seda juhtkonda veidi raputada.Niigi näha kuidas nende töö autodega era sõite tehakse. Pidevalt istuvad mingid naised peal. Üks auto seisab pidevalt päeval Uuemõisa masti all. On see normaalne?

Ants
6 aastat tagasi
Reply to  Jaak

Minu meelest Päästeametis töötavad naised ka, isegi autodega sõidavad.

Kus
6 aastat tagasi
Reply to  Jaak

Kus on eterniit? Ahjaaa, ma pole loll ka..

juss
6 aastat tagasi
Reply to  Jaak

Mida sa märtsis 1949 ka tegid, partorg?

Jaagule
6 aastat tagasi
Reply to  Jaak

kas Sul ei ole mitte midagi muud tarka oma ajaga teha, kui jälgida, kus ja kellega päästekeskuse autod sõidavad ja kus seisavad? mine tööle või kooli sest töö auto asemel oleks õigem kasutada sõna ametiauto 🙂