Risti raudtejaam. Arvo Tarmula
Seoses raudteeplaneeringuga üles kerkinud võimaliku maade ostmisega riigi poolt, peab Lääne maavalitsus oluliseks seda teemat veidi kommenteerida. Maavalitsuse poolt koostatav raudtee teemaplaneering ise ei ole maade omandamise aluseks. Teemaplaneeringuga pannakse paika trassikoridor, kuhu peab hilisema projekteerimise käigus raudtee koos kaitsevööndiga ära mahtuma. See, kas 160 km/h kiiruse saavutamiseks vajalikud õgvendused rajatakse või mitte, selgub alles ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojekti koostamist ei alustata aga enne, kui otsused raudtee rajamiseks tehtud on.
Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et raudteetrass siiski vajab õgvendamist, tehakse maaomanikele ettepanek õgvenduse ehitamiseks vajalik maa riigile müüa. Riigi poolt ülesostmisele ei kuulu kogu raudtee trassikoridori jääv maa, vaid otseselt raudtee ehitamiseks ja toimimiseks vajalik maa (raudteetammi lähiümbrus). Üldjuhul on vajalik osta maa, mis jääb raudtee keskteljest 15-20 m kaugusele. Erandiks on juhud, kus raudteest tulenevalt halveneb märgatavalt või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine. Näiteks asuvad lahustükid mõlemal pool raudteetammi ning nende vahel pole võimalik liikuda. Allikmaa külas võimalik maade ostmise tavapärasest suurem maht tulenebki lahustükkidest.
Ehitamiseks vajalike maade ostmiseks peetakse maaomanikega läbirääkimisi, mille eesmärk on kokkuleppe saavutamine maa ostmise tingimuste osas. Kui maa ostmises ja müümises jõutakse maaomanikuga kokkuleppele, sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping maa Eesti Vabariigile omandamiseks. Kõik maade omandamisega seotud kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud) tasub huvitatud osapoolena riik.
Vaid juhul, kui kokkuleppele kuidagi ei jõuta ja läbirääkimised ei anna soovitud tulemusi, tuleb kõne alla võimalik sundvõõrandamine. Sundvõõrandamine on äärmuslik abinõu, mille läbiviimine toimub vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele.
Lääne maavalitsus teavitas käesoleva aasta veebruaris personaalselt kõiki maaomanikke, keda võib puudutada vajadus maid riigile osta. Kas ja millal jõuab aga raudtee rajamine järku, kus see reaalselt ka päevakorda kerkib, on täna veel vara ennustada.
Lääne maavalitsus
Vaata ERRi Läänemaa korrespondendi Juhan Hepneri telelugu siit.
Loe samal teemal Lääne Elust: "Haapsalu raudtee täbaraim koht on Palivere õgvendus" ja "Lustirong Peetrikese hooaeg algas Haapsalu-Palivere liinil"
[…] "Lääne maavalitsus raudtee planeerimisets ja maa ostmisest" […]
reisija
su arutlus õige
to reisija
kas sa konnake oled saksamaal või prantsuses või shveitsis olnud?
neis maades on rongiliiklus kut tallinas tramm.
sääl ei ole määrav kauba kogused vaid inimeste võimalus liikuda punktist a kuni pnuktini z ilma autota, kasutades raudteed.
Siis soovitaks sul endal nendes maades ära käia – seal kus on raudtee on ka elanikke palju – seal kus elanikke vähe pole ka raudteed
Leian ka, et Tallinnast Haapsallu 160 km/tunnis vihiseval rongil pole ju mõtet kui ta vahepeal ei peatu et saaks peale ja maha minna! Ainult väga suur ohuallikas tekib juurde! Rongid sõidavad Eesti suurima linna Tallinna vahel normaalse kiirusega ja toimivad suurepäraselt ühistranspordina, sest rong mugavate istmetega, kiire, avar – rongis saab reisida jalgratta ja lapsevankri ning lemmikloomadega, võtta kaasa suuremaid pakke. Rongis saab laadida telefone, arvuteid, istuda laua taga ja lugeda või võtta einet. Rongis on WiFi ühendus, võimalus kasutada WC-d. Kõik need on eelised bussi ees. Sellist rongi tahaks sõitma kõikide ajalooliste peatustega olemasolevale raudteetammi trassile. Jätke see ulmeline… Loe rohkem »
Mis mõte on raudteel haapsallu – kas vaid see et paar t.la oma rongisõiduhimu saaks rahuldada ? Raudteed on kas suurte kaubakoguste vedamiseks , strateegiliseks otstarbeks või ka suurte koguste inimeste veoks – haapsalu , isegi kui võtta hiiumaa ja vormis sappa , saaks potensiaalseid reisijaid vaid 17000 kokku , trassilt veel u 3000 juurde – vajalik oleks aga u 10 x rohkem , seda perspektiivigi pole . Raudtee ehitamine on aga nii kulukas et antud raha eest võiks linnale osta 4000 odavat sõiduautot ja aasta dotatsiooni eest iga aasta 100 autot juurde – kui see tundub jabur , siis… Loe rohkem »
Juba esimese korraga saate sellst ligemale 70% maksudena tagasi. Mida te veel ootate.
Lähenen asjale sisuliselt. Raudtee on rauast tee. Milleks meile rauast tee? Kas kusagil sõidutakse kedagi või midagi rasket. Milline see raskus on, et peab kasutama rauast teed? Kas eesmärk on inimeste vedu punktist A punkti B kiirusega 500 km/h. Võiks ju. Või on mõttes Läänemaal midagi kaevandama hakata ja on oodata suuri metallurgia tehaseid. Teada olevalt on meil linnuriik ( Matsalu) ja tõsist tööstust 30 km raadiuses ette ei planeerita. Mis on rauast tee alternatiivid? Kindlasti on, kuid pole kuulnud. Seni toimub pigem mingite rahade kantimine ja poliitikute eksponeerimine.
Igal pool põhjamaades on raudtee edasiviiv jõud aga meil muidugi otsustavad ja võtavad sõna enamuses need kes Haapsallu pole kordagi rongiga sõitnud.Haapsalu raudteel on mõte aga Rayl Baltic praegu pakutaval kujul on mõtetu.
ümmargune jutt LMV poolt
Millal Paliverre raudtee tuleb?
Ärgake üles, see on algusest peale mõttetu projekt ja veel Rohukülani. Võib olla 10 inimest sõidab sinna (kui sõidab?) ja sellepärast selline investeering??? Mitu aastat mingi seltskond promob mingi rongi käiku panekut! Kes sellega sõitma hakkab? Mõelge ikka peaga!!! Bussid sõidavad iga tund Tallinna ja tagasi.
Niikaua kui Läänemaal (Haapsalus, Rohukülas, Hiiumaa) elavad inimesed, ei ole raudtee mõttetu investeering Läänemaale.
Autobussi liiklus võib olla kasvõi iga 10 minuti tagant, kuid see ei asenda raudteed.
Raudtee olemasolul muidugi muutuks Haapsalu Tallinna eeslinnaks!
kujul, nagu maavalitsus seda kavandab, pole raudteel mõtet. Raudtee ehitusega peaks tegelema need kes kaitsevad kogu Läänemaa huve, mitte need kes kaitsevad ainult Haapsalu huve.