9. septembrist 2015 on kuninganna Elizabeth kõige kauem, 63 aastat valitsenud Briti monarh. Foto: Wikipedia
Täna, 21. aprillil saab kuninganna Elizabeth 90aastaseks. Ta on 16 iseseisva riigi ja nende asumaade riigipea, anglikaani kiriku pea ja impeeriumi sümboolne juht.
Ta elab Suurbritannias, kuid on ka Antigua ja Barbuda, Austraalia, Bahama, Barbadose, Belize’i, Grenada, Jamaica, Kanada, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea, Saint Kittsi ja Nevise, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiini, Saalomoni saarte ja Tuvalu kuninganna. Ühesõnaga, kunagised Briti kolooniad, mis on iseseisvaks saanud, kuid säilitanud Elizabethi kuningannana.
Kui Elizabeth sündis, oli maailm hoopis teistsugune. Inglismaa peaminister oli Stanley Baldwin ja Nõukogude Liidus oli kaks aastat varem võimu võtnud Stalin. USA presidenditoolil oli Calvin Coolidge.
Kroonitud peadest olid troonil Gustaf V Rootsis, Christian X Taanis ja Håkon VII Norras. Hollandil aga oli kuninganna –Vilhelmina. Saksamaal oli Weimari vabariik, mida valitses presidendina Paul von Hindenburg, kuid pead oli hakanud tõstma keegi Hitler.
Suurbritanniat valitses Elizabethi isa ja vanaema: kuningas George V ja kuninganna Mary (sündinud Tecki printsess, Edela-Saksamaal Badeni ja Baieri vahel asuva Württembergi kuningriigi väikesest hertsogkonnast).
Sel ajal oli Suurbritannia tõeline suurvõim; koloniaalimpeerium, kus „päike kunagi ei loojunud”. Valitseti enam kui 458 miljoni alama üle, mis oli enam kui viiendik maakera elanikest, kes paiknesid Briti impeeriumi 33 670 000 ruutkilomeetril. Tänapäeval on Suurbritannias elanikke „ainult” 63,5 miljonit 243 610 ruutkilomeetril.
Dekolonisatsioon sai hoo sisse pärast Teist maailmasõda, kuid paljud endised kolooniad tunnistavad endiselt Elizabethi oma kuningannana.
Elizabeth krooniti 2. juunil 1953 Westminster Abbeys. 9. septembrist 2015 on ta kõige kauem, 63 aastat valitsenud Briti monarh. Eelmine rekord kuulus kuninganna Victoriale.
Elizabeth on ka Suurbritannia seni vanim monarh, 2007. aastal möödus ta Victoriast, kes suri 1901. aastal vanuses 81 aastat 243 päeva. Kaugel Taimaal istub kuningas Bhumibol, kes on Elizabethist küll aasta noorem, kuid on olnud kuningas 70 aastat.
Elizabeth II ametlik tiitel Suurbritannia monarhina on Elizabeth Teine, Jumala armust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ning tema teiste valduste ja territooriumite Kuninganna, Rahvaste Ühenduse juht, Usu Kaitsja (millega peetakse silmas, et ta on ka kõrgeim kirikupea).
Igas suveräänses riigis, mis tunnistab Elizabeth II oma riigipeana, on tal oma tiitel.
Tegelikult poleks Elizabeth pidanud üldse kuningannaks saama. Kui tema vanaisa, kuningas George V 20. jaanuaril 1936 suri, pidi tema asemele astuma vanim poeg. Uuel kuningal oli palju nimesid: Edward, Albert, Christian, George, Andrew, Patrick, David, kuid kuningana nimetas ta end Edward VIII-ks.
Edward soovis abielluda ameeriklanna Wallis Simpsoniga ja see tekitas konstitutsioonilise kriisi. Wallis oli nimelt varem kaks korda lahutatud ja ei läinud mitte, et lahutatud naisest saaks Suurbritannia printsessabikaasa. Edward loobus troonist 11. detsembril 1936 ja kroon läks tema vennale, kellest sai kuningas George VI, ja Elizabethist sai sellega kroonprintsess.
Nüüd muutus kuningliku perekonna elu totaalselt. Kõik perekondlik oli nüüd muutunud ametlikuks. Kümneaastane häbelik ja tagasihoidlik Elisabeth sattus rambivalgusse. Kuningapere pidi kolima Londonist umbes 40 km läänes asuvast Windsori lossist Londoni keskele Buckinghami paleesse. Muutus ka kroonprintsessi haridustee, mille eest oli seni hoolitsenud guvernant. Nüüd koolitati temast kuningannat.
Oma esimese ametliku etteaste tegi Elizabeth vahetult pärast Teise maailmasõja puhkemist. Ühes BBC lasteprogrammis rääkis ta oma kaasõdedele ja -vendadele üle kogu maa. Lastele, kes suurlinnade pideva pommitamise tõttu olid maale evakueeritud. Lohutuseks neile ütles ta muuhulgas: „Kui sõda on läbi, elame kõik rahulikumas maailmas.”
Osa poliitikuid soovis, et ka kroonprintsess ja tema õde printsess Margaret evakueeritaks, näiteks Kanadasse. Sellele oli aga vastu tüdrukute ema, kes leidis: „Lapsed ei saaks minna ilma minuta, mina ei lahkuks ilma kuningata ja kuningas ei lahkuks mitte kunagi.” Nii sellega jäigi.
Kõige hullemate pommitamiste ajal elas perekond Windsori lossis. Kuningapaar sõitis iga päev Buckinghami paleesse. Nad olid palees ka neil kordadel, kui Saksa pommid lossi tabasid. Pärast seda ütles kuningas George: „Nüüd võin puhta südametunnistusega kohtuda pommitatud linnaosade inimestega.” Kuningapaar külastas sageli paiku, mis pommitamistes kannatada olid saanud ja londonlased kodutuks muutnud.
Elizabeth tegi 17aastaseks saades läbi teenistuse Briti armee territoriaalses abiteenistuses. Teda koolitati automehaanikuks ja autojuhiks. Kroonprintsess õppis mootorit lahti võtma ja kokku panema, rattaid vahetama ja muidugi ka autot juhtima! See on midagi, mille üle on ta siiani väga uhke.
Oma esimese välisreisi tegi Elizabeth koos isaga Lõuna-Aafrikasse, kus külastati Kaplinna ja Laudmäge (Table mountain).
Oma tulevase mehe, viis aastat vanema Taani ja Kreeka printsi Philipiga oli Elizabeth kohtunud 1934. ja 1937. aastal suguvõsa kokkutulekul Taanis. Kui nad 1939. aastal Londonis taas kohtusid, armus Elizabeth ja alustati kirjavahetust.
Elizabeth kihlus leitnant Philip Mountbatteniga juulis 1947 ja kuninglikud pulmad peeti sama aasta 20. novembril.
Perekonnanime oli Philip saanud oma ema vennalt krahv Louis Mountbattenilt, kes oli ka Rootsi kuninganna Louise’i vend ja praeguse kuninga Carl XVI Gustafi kasuvanaema. Leitnant Philip loobus enne abielu kreeka ortodoksi usust ja pöördus anglikaani ning loobus ka oma Taani ja Kreeka printsi tiitlist. Selle asemel sai ta äialt, kuningas George VI-lt tiitli Tema Kuninglik Kõrgus, Edinburgh’i hertsog, kuid alles 1957. aastal sai temast Briti prints.
Kroonprintsess Elizabeth asus elama Clarence House’i Londonis.
1946. aastast oli hertsog Philip seitse aastat Maltal briti koloonias ja mereväebaasis. Krahv Mountbatten, kes oli Briti mereväe kõrgeim admiral , oli juba 1929 ostnud Villa Gwardamangia, mis asus paari kilomeetri kaugusel pealinna Valetta mereväebaasist. Kui Elizabethil oli võimalus külastada oma mereväeohvitseri, ja seda tegi ta tihti, elas ta seal villas. Kuningliku paari esimene poeg prints Charles sündis novembris 1948.
1950. aastate alguses haigestus kuningas George kopsuvähki ja Elizabeth pidi üle võtma paljud tema kohustused. Muuhulgas tegid nad Philipiga riigivisiidi Kreekasse, Itaaliasse, Kanadasse ja USAsse.
6. veebruaril 1952 suri kuningas ja Elizabethist sai Briti impeeriumi kuninganna. Tema kroonimist kandis esimest korda üle televisioon, kuid tema isa kroonimist oli näidatud ainult ajakirjanike kaameratele.
1953 läks kuninganna koos prints-abikaasaga ümbermaailmareisile, et külastada impeeriumi eri osi. Seitsme kuu vältel läbisid nad 13 riiki ja 65 000 kilomeetrit maad, merd ja õhku mööda. Elizabeth oli esimene Briti valitseja, kes külastas Austraaliat ja Uus-Meremaad. Igal pool voolasid tänavaile ülisuured rahvahulgad, et näha vilksamisigi oma kuningannat. Näiteks on teada, et teda nägi kolm neljandikku Austraalia elanikest, ühesõnaga kuus ja pool miljonit inimest. Nii on see ka jätkunud.
Elizabeth on teinud 114 riigivisiiti maakera kõigisse nurkadesse, samuti kaks Kanada kuningannana USAsse. Ta on kahtlemata kõige rohkem reisinud riigipea maailmas.
Eestit külastas ta oktoobris 2006. Rootsis käis aga esimest korda riigivisiidil 1956. Ühtlasi vaatas ta ratsavõistlusi. Rootsi kuningas oli toona Gustaf VI Adolf ja kuninganna prints Philipi ema õde Louise. Minu ema vedas mind Stockholmi raekoja juurde. Seisime kõige ees, nii et nägin kuningannat üsna lähedalt.
Teise riigivisiidi tegi Elizabeth Rootsi 1983 ning siis võtsid teda vastu kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia. Tookord polnud mul mingit tahtmist toimetajatoolilt tõusta, vaid saatsin lehe jaoks, mille peatoimetaja siis olin, külaskäiku kajastama praktikandi.
Kuninganna Elizabeth on lähedalt näinud ja kogenud maailma muutumist. Muidugi mitte üksi, kuningannana on ta ära kannatanud üksteist peaministrit. Churchill oli esimene ja temast sai kuninganna mentor riigiteadustes. Seejärel tulid muuhulgas töölispartei juht Harold Wilson ja esimene naissoost Briti peaminister, ultrakonservatiivne Margaret Thatcher, kuni praeguse David Cameronini.
Teise maailmasõja järgne aeg oli väga rahutu. Külm sõda muutis üha enam maailmapoliitikat. Esimene suur kriis puhkes Iraanis, kus demokraatlikult valitud peaminister Mohammed Mossadeq tahtis riigistada naftatööstused. See kahjustas muidugi Briti ja Ameerika naftahuvisid. Briti luureteenistus MI 5 koos Ameerika CIAga hoolitses tema kukutamise eest ja Shaheni tagasisaamise eest riigitüüri juurde.
Aafrikas hakkas samuti rahutuks minema, kui partisaniliikumine Mau Mau tahtis üle võtta valgete uusasunike koloniseeritud maa. Võttis aega, kuid tasapisi pöördus kodune opositsioon kolonisatsiooni vastu. Keenia sai iseseisvaks 1963.
Seejärel tuli järjest uusi skandaale ja probleeme: Suessi kriis, kui Egiptuse juht Nasser tahtis natsionaliseerida Suessi kanali; Profumo skandaal, kui selgus, et kaitseminister John Profumo armuke oli ka Nõukogude Liidu mereväeatašee armuke.
Harold Wilsoni peaministriajal tulid sotsiaalreformid: abordi legaliseerimine, surmanuhtluse kaotamine ja homoseksuaalsuse dekriminaliseerimine, Inglise naela devalveerimine. Konflikt Põhja-Iirimaal, mis vahepeal kasvas kodusõjaks. Kaevandustööliste streigid ja mitmed läbirääkimised EL-liikmesuse üle. Katse detsentraliseerida Šotimaa ja Wales, mille peatas rahvahääletus.
Siis tuli Thatcher ja Falklandi sõda, kommunaalkorterite müük, veel kaevurite streike, paljude riiklike tööstuste privatiseerimine. Majanduslik madalseis, Lahesõda, Hongkongi üleandmine ja nii edasi ja nii edasi.
Jah, kuninganna Elizabeth on näinud väga palju muutusi ja varsti on rahvahääletus selle üle, kas Suurbritannia jääb Euroopa Liitu.
Kui lisada siia juurde perekondlikud eraeluprobleemid: lahutused ja surmajuhtumid. God Save The Queen!
Jaan Franclin Perlitz
Tõlkinud Kaire Reiljan