Perehüvitiste seaduse eelnõu jõuab mai alguses riigikogu saali. Foto: arhiiv
Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas esmaspäevasel istungil perehüvitiste seaduse eelnõu, millega luuakse uus elatisabiskeem, mis võimaldab tulevast aastast maksta elatisvõlgniku lapsele kuni 100 eurot kuus.
„Elatisvõlglane on võlgu oma lapsele. Uus elatisabiskeem võimaldab elatisabi võlglaste lastel saada iga kuu vähemalt 100 eurot elatist kätte, mis leevendab nende vaesust,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.
Kokk rõhutas, et elatisabi ei ole uus toetusvorm, sest riik nõuab elatisvõlglase eest makstud summad võlgnikult sisse. Riik võtab nõude üle ja hakkab maksma ainult kohtuotsuse alusel, summas mille kohus on määranud, kuid mitte rohkem kui 100 eurot, selgitas ta. Riigieelarves on selleks tulevaks aastaks ette nähtud 7,2 miljonit eurot. Täitemenetlust viib läbi kohtutäitur.
„Elatisabi maksmise eesmärk on võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, edendades seejuures laste heaolu,“ rääkis Kokk. „Nõrgemas seisus on täna lapsed, kes kasvavad suurema vaesusriskiga peredes, sealhulgas ühe vanemaga peredes.“
Iga neljas Eesti laps ehk umbes 56 000 last kasvab üksikvanemaga perekonnas. Nendest omakorda pea iga neljas ei saa oma ühelt vanemalt elatist. Justiitsministeeriumi andmetel oli 2015. aasta lõpu seisuga Eestis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgniku suhtes, kes olid elatisraha võlgu enam kui 14,5 miljonit eurot.
Õigusselguse huvides muudetakse perehüvitiste seaduse eelnõuga veel 19 eri seadust, et ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused ja vähendada dubleerimist. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted.
Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm pidas eelnõu puhul oluliseks, et seaduse jõustumisel muutub hüvitiste taotlemine peredele lihtsamaks. „Kui ministeerim pöörab olulist tähelepanu infotehnoloogiliste arenduste valmimisele, hakkab riik alates 1. jaanuarist 2017 lapsevanemaid teavitama nende õigustest ja vanemal piisab perehüvitiste taotlemiseks õigele nupule vajutamisest,“ ütles Haukanõmm.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata perehüvitiste seaduse eelnõu riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 4. mail.
100 euri tähendab seda et eesti lapsed elavad ikka alla vaesusepiiri. 3,3 eurot päevas. Kooli lõuna on ka kallim. Aga lapsele on vaja riided ka selga osta ja peavari anda. Eelnõu näitabki et riik pole valmis enda laste eest hoolitsema. Prekonnad on aga nii vaeseks konkureeritud et laste kasvatamisega enam toime ei tule.
Tige+kalale üks küsimus: miks peaks kolme lapse isa oma pere maha jätma, kui ise laste kasvatamine on tema meelest lõpmata palju odavam?
a siis oleks tulnud t….. püksis hoida!
mis sa arvad,et kolme lapse kasvatamine kuidagimoodi odav lõbu on ve?
ja kuskohast üksi lastega jäetud vanem selle raha võtma peaks sinu arvates?
oot-oot. iga kord kui vett hakkan laskma, kohe titt järgi?
mu arusaamist mööda võiksid emased omi jalgu rohkem koos hoida, mitte iga nurga pääl ja iga jorsi ees näidata ,KUI laiali jalad lähevad…
teemast.
kui min. elatisraha on 50%min palgast elik 215 eurikut, siis kuidas riik maksab sellest alla poole? ja siis on hanekstõmmatud mehed eluaegsed võlglased.
Haige sotside idee . Puistame aga riigi raha lennukitelt. Tagasi on enam kui kindel et seda raha ei saa . Sellest 8000 on maksujõulisi heal juhul 10 %. Lihtsalt elatisrahad on juba ammu ületanud mõistuse piiri – 3 lapsega isa peaks lastele maksma 645 euri( sinna lisanduvad ju ka veel äramakstud maksud ) – kui ta isa ka elada tahaks , siis peaks tema palk olema vähemalt 1000 eurot(lisame maksud , siis palk kusagil 1300 ) – see on ikka kaugelt üle keskmise . Iibe tõus läheb nüüd küll kolinal allamäge – lihtsam oleks miinivälja ületada kui pereelu planeerida .… Loe rohkem »
Hoidke oma tillid püksis, kui keppi ei oska teha, või toksige seent! Nii lihtne see ongi!
Aga miks selline isa teeb 3 last, tehku ikka vastavalt võimetele. Palk peabki olema üle keskmise kui laste arv on üle keskmise. MIngil juhul ei peaks elatisraha olema vastavuses sissetulekuga, sissetulekut annab ju varjata.