Tuleval aastal peaks jõustuma seadus, mille alusel hakkab riik maksma igakuist elatist ühe vanemaga kasvavale lapsele, kelle teine vanem on talle elatisraha võlgu, kirjutab riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Rongavanem jääb tulevikus seega võlgu riigile ning riik omalt poolt asub võlga sisse nõudma rangemalt, kui selleks on jaksu üksi lapsi kasvataval naisel või mehel. Ei napp sissetulek, uus perekond, vimm endise kaasa vastu ega ükski muu põhjendus vabasta vanemat kohustusest toetada oma poega või tütart.
Ühe vanemaga kasvavale lapsele hakkab riik iga kuu elatist maksma avansina ja juhul, kui võlglaselt pole lapseraha ei hea ega kurjaga nelja kuu jooksul kätte saadud.
Hiljutine uuring kinnitab, et lausa 81 protsendil juhtudest ei võta üks lapsevanem teise vanema hoolde jäetud lapse kasvatamisest üldse osa või teeb seda õige napilt ning elatisraha ollakse oma järeltulijale võlgu pea pooltel juhtudest. Ka kohtuotsuse jõustumine ei muuda vastutustundetu vanema meelt – sajaprotsendiliselt soostub seda kohustust täitma vaid iga viies elatisrahavõlglane.
Maksmisest hoidumise nimel ei põlata ära kõikvõimalikke trikke – palga tuttava kontole kanda laskmisest kuni varade varjamiseni. On kurb näha, et selline käitumine ei leia suuremat hukkamõistu ka ühiskonna silmis.
Tüüpiline üksikvanem on kõrgharidusega alamakstud naine, näiteks kultuuri- või raamatukogutöötaja, tasapisi süveneb tendents, et võlgu olevat vanemat tuleb otsima hakata välismaalt. Mitte just harva takerdub elatisraha välja nõudmine lihtsalt hirmu taha – üksikvanem kardab endise partneri poolt osaks saavat vaimset ja teinekord ka füüsilist vägivalda.
Elatise nõue ei ole vanemate omavaheline asi, lapse õiguste kaitsel peab ka riik õla alla panema.
Ligi kahe aasta eest esitasin elatisraha fondi loomise eelnõu sotsiaaldemokraatide nimel riigikogu menetlusse. Õnneks leidis see valdava osa rahvasaadikute toetuse, seda erakondlikust kuuluvusest sõltumata. Praeguseks on sotsiaalministeeriumis perehüvitiste seaduse eelnõu valmis ning selle vastu võtmist Riigikogus on oodata hiljemalt juunis.
Juba mõned kuud on kohtutäituritel voli otsida ja arestida vara, mida laste võla katteks müüa annab, hiljuti laienes kohtule õigus peatada võlgniku autojuhilubade, väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, kalastuskaardi, või relvaloa kehtivus.
Elatisabiskeem koosneb kahest osast. Esiteks pikendatakse praegugi kehtivat kohtumenetlusaegset elatisabi seniselt 90 päevalt 150 päevale ja päevamäära rehkendamine asendatakse 100 euroga lapse kohta kuus. Selle saamiseks tuleb vanemal esitada avaldus sotsiaalkindlustusametile. Iga kuu kindlal päeval laekub siis lapseraha talle pangaarvele.
Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on samuti 100 eurot kuus. Seda makstakse lapsele-noorukile kuni 18-aastaseks saamiseni ja õppimise korral kuni 21. eluaastani. Kui elatisvõlgnikult kohtuotsusega väljamõistetud summa on sajast eurost väiksem, saab laps riigilt tuge tolle summa suuruses.
Kui võlgnikult õnnestub osa lapserahast, näiteks 50 eurot, kätte saada, maksab riik teist 50 juurde.
Nii kohtumenetluse kui ka kohtutäituri algatatud täitemenetluse ajal lapsele makstud elatisabi nõuab riik sisse elatisvõlglaselt, lapse ja riigi nõuded on koondatud ühte menetlusse, mis on eelistatud kõikvõimalike teiste nõuete ees.
Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks ei pea üksikvanem enam kuhugi taotlusi ega andmeid esitama: elatisabi arvutamine toimub automaatselt, kogu suhtlemine käib kohtutäituri kaudu, kellel on ülevaade võlgnikult laekunud rahast, talle kohaldatud sunnimeetoditest jne.
Kohtutäiturite ja sotsiaalkaitseameti infosüsteemide vahel pannakse toimima automaatne andmevahetus. Elatisabi fondile on tulevast aastast ette nähtud 7,2 miljonit eurot.
Nagu mainitud, eelneb elatisabi väljamaksmisele neljakuune puhverperiood, paras mõtlemisaeg kohustustest kõrvale hiilivale vanemale: ehk oleks oma lapse vabatahtlik toetamine lihtsam lahendus kui hilisem vägikaikavedu riigiga?
Helju Pikhof, riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon, riigikogu õiguskomisjoni esimees
väiklane on siin kohal sellist lora ajada kui artiklis käib jutt teemal, et vanem (olgu mees või naine) PEAB oma last üleval pidama ka siis kui teise vanemaga koos ei elata. Mida praegusel juhul ligi 80% teeb väga vähe või ei tee üldse. Milleks ajada suust välja sodi teemal kuidas “a äkki ongi palk väiksem” – no kui palju me kõik teame neid juhtumeid kus mees laseb jalga aastase tite kõrvalt ja ei tunne ena üldse huvi kuidas laps kasvab ja elab. Samal ajal jaksab mujal tervet peret üleval pidada – vot siis pidagu üleval kõiki oma lapsi või ärgu… Loe rohkem »
No nii ajuvaba juttu võib ainult peast soe sots ajada ! Kuidas need võlgnikud on tekkinud , kuidas on võimalik määrata suurem elatisraha kui sissetuleks , miks elatisraha maksja on automaatselt võlgnik edasi kui töötuks jääb jne jne. Peres elades peab oluliselt väiksema rahaga hakkama saama , lahku minnes peedistatakse isane täiega ära – ja siis aetakse mullikest veel palgalõhest – oksele ajab ( nagu mariannet )
Mida vaesemad on Eesti kodanikud, seda paremini õitsevad sotsid ja kommud. Nemad on nänni jagajad ja otsustajad – kes, mis ja kuidas. Seega loosung, et Eesti inimene peab olema vaene, on õigustatud. Mõne teise erakonna esindajad, ei oskagi nime anda, on karistajad. Eesmärk on inimesi karistada, muidu puudub neil motivatsioon tasuta töö tegemiseks. Väikeettevõtlusest pole vist eriti mõtet üldse mainida. Ka sellega tegelemine on toetatav ja karistatav. Eks artikli eesmärk ongi pigem propagandistlik. Paraku pole see jätkusuutlik. On olemas kokkuvõte uuringust nimega “rumaluse türannia”. See peegeldab päris hästi inimestega teostavat manipuleeringut.