Sinisalu: äärmuslastele ei tohi liialt palju tähelepanu pöörata

Äärmuslastele ei tohi liialt palju tähelepanu pöörata, ent samas võib kannatada julgeolek, kui äärmuslus kasvab ja lõhestab ühiskonda, kirjutas kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu (pildil) ameti aastaraamatu eessõnas.

“Oleme veendunud, et Eesti julgeolek on paremini tagatud kui kunagi varem, mis aga paraku ei tähenda ohtude vähenemist,” kirjutab Sinisalu.

“Murelikuks teeb, kui kergelt kipub mõnelgi ununema, et 2014. aastal Ukrainas alanud relvakonflikt jätkub tänase päevani,” kirjutab kapo peadirektor. “Venemaa jätkab Euroopa lõhestamise katsetega ning kuni Ukraina territoriaalne terviklikkus pole taastatud, ei saa öelda, et julgeolek on Euroopas tagatud. Gerassimovi doktriini rakendav Kremli režiim jääb agressiivseks seni, kuni see on neil võimalik.”

Sinisalu nentis, et samal ajal on Euroopa Liidul raskusi rändekriisiga, millel on selgelt julgeolekumõõde nii Euroopas laiemalt kui ka kitsamalt Eestis. “Venemaa agressiooni taustal on Euroopa Liidu nõrgenemine meie riigi julgeolekule palju kordi ohtlikum kui Eestisse ümber asuvad pagulased,” kirjutab Sinisalu.

Ta nentis, et pagulaste sekka püüavad end peita terroristid ning võib-olla mõnel juhul on üpris keeruline eristada tõelist abivajajat võimalikust julgeoleku ohustajast. “Mingil juhul ei tohi aga seetõttu näha kõigis pagulastes eeldatavaid terroriste. Terrorismioht püsib Eestis hetkel madal, kuid üldine ebakindlus selles valdkonnas Euroopas suureneb ning miski pole välistatud,” kirjutas kapo peadirektor.

“Üha enam inimesi elab virtuaalmaailmas, kus sotsiaalse vaenu õhutamine on anonüümsete argpükside jaoks eluviis. Virtuaalne on ka mõne endise kurjategija ja nende mõttekaaslaste ettekääne tänaval patrullida. Soovitakse kätte saada must kass pimedast toast, keda aga seal juhtumisi polegi,” kirjutas Sinisalu.

“Äärmuslastele ei tohi liialt palju tähelepanu pöörata, ent ei tohi ka pead liiva alla peita. Julgeolek võib kannatada, kui äärmuslus kasvab ja lõhestab ühiskonda. Kui mugandada vanasõna, mille kohaselt ei püsi riik, kus ollakse isekeskis tülis, siis sellest õppust võttes ja arvestades meie kultuuriruumi, ei peaks kellegi asi olema, mida vaba riigi õiguskuulekad inimesed teevad oma koduseinte vahel. Riik peab isikute privaatsfääri sekkuma alles siis, kui pannakse toime tegu, mis on seadusega karistatav,” kirjutas Sinisalu

Kapo peadirektor kirjutas, et Venemaa mõjutustegevus jätkub, välja on kujunenud kindlad meetodid kindlates valdkondades. “Kaitsepolitsei peab selle lausvalede, vabaühenduste teesklemise ning pooltõdede puntra võimaluste piires lahti harutama ja ohtude ennetamiseks avalikkuse ette tooma. Kui vaja, käsitleme ka nende isikute tegevust, kes aitavad vaenulikule mõjutustegevusele kaasa – see on vajalik samm ohtlike arengute ärahoidmiseks,” seisab eessõnas.