0

Keskkonnaaktivist: las vesi voolata vabalt Haapsalu lahes

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

1 Sjövall Aibolandi raamat

Nõukogude diktatuuri aegne keskkonnareostus lõi Eestis mitu katastroofiohtlikku olukorda. Sillamäel on radioaktiivsete ja toksiliste ainete ja raskemetallide kokteil, mis on mitme aastakümne pikkuse uraandioksiidi tootmise tagajärg. Paldiskis käis mitu aastat Nõukogude armee saastatud radioaktiivse maapinna puhastamine. Tuumalõhkepead ja tuumarelvadega torpeedod jätsid oma hävitava jälje.

Ka Läänemaa pole jäänud nõukogudeaegsest keskkonnareostusest puutumata. Kohalikud kalurid näevad siiani Nõukogude sõjaväe laskemoona ja mürskude Osmussaare lähistele uputamise tagajärgi. Endiselt leitakse võrkudest ja mõrdadest ootamatuid plahvatusohtlikke „külalisi”.  

Läänemaa elanikud on pikka aega olnud tunnistajaks, kuidas Haapsalu laht muutub järjest madalamaks, samal ajal kui Eesti võimud kulutavad sadu tuhandeid eurosid, et iga mõne aja tagant süvendada laevateed Haapsalu jahisadamatesse. Mu Noarootsi, Haapsalu ja Vormsi sõbrad räägivad voolavast ja kristallselgest veest ning õnnestunud kalapüükidest Haapsalu lahel 1960. ja 1970. aastatel. Kui nüüdsel ajal heita ilusal suveõhtul pilk Haapsalu lahele, tundub, et need asjad on toimunud teisel planeedil.

Laht kannatab eutrofeerumise ja hapnikupuuduse all. Sellest ka ebameeldiv hais, mis on põhjustatud mädanevast põhjataimestikust, surnud kaladest ja vetikate ülemäärasest kasvust. See lämmatab kõik elava. Selline vaade ja lõhn pole just meeldiv neile, kes võtavad istet kuursaali välikohvikus, et nautida merevaadet.  

Kõige hullem, et ka selle keskkonnakatastroofi on põhjustanud homo sovieticus, kes ülbusest ja teadmatusest on lasknud aastatel 1975–1977 kevadiste jääminekuaegsete üleujutuste vältimiseks Noarootsi poolsaare ja Sutlepa vahele ehitada tammid Noarootsis Haras. Tammid ning sellele järgnenud Aulepa ja Österby vahelise tee ümberehitus lahendas küll üleujutusprobleemi, kuid põhjustas Haapsalu lahele uue probleemi, mis on näha igaühele, kes soovib näha tõde.  

Hea uudis on, et probleemi annab lahendada. Lammutades nõukogudeaegsed tammid ja ehitades ümber mõned teelõigud, pääseb vesi Noarootsi poolsaare ja Sutlepa vahel vabalt voolama. Nii võime taastada Läänemere loodusliku ringkäigu ja anda Haapsalu lahele uue elu, enne kui on hilja.

Mikael Sjövall

keskkonnaaktivist

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Uskmatu+Toomas.
Uskmatu+Toomas.

Eht meie riigijuhtide moodi-midagi pole vaja teha,niigi hea küll,las haiseb!

Arvaja
Arvaja

Tegelikult on see Tagalaht suvel jube mülgas küll. Enamus turiste väga üllatunud nägudega seda vaatamas (ja nuusutamas). Midagi tuleks ikkagi teha

kalatee pirita kloostrini
kalatee pirita kloostrini

Lahe süvendamine on üsna loll mõte. Ei ole võimalik Läänemerd ümber kaevata. See on sama mõttetu idee kui Haapsalu raudtee taastamine või RailBaltica.

mats
mats

Toetan igati tammide avamist ja sinna sildade ehitust.
Süvendamine kuulub kindlasti sinna juurde.Süvendama ei pea
muidugi kogu lahte, vaid kalateede avardamiseks.
Kui hakatakse ehitama Uuemõisa-Noarootsi silda(mitte jälle tammi),tuleks kõigepealt trassi alune mudast puhastada.Loodusemehed võiks uurida ,kus
võiks veel avada kaladele rännuteid ja koelmuid.

Ruts
Ruts

Ma arvan, et küsida tuleks Nebokati ja Õiglase käest. Nemad teavad lahendust!

uskuja toomas
uskuja toomas

vaatasin just filmi noorest Edisonist. Poiss oli nutikas ja leidis paljudele asjadele lahendusi…ainult et kohalikud täiskasvanud pidasid poissi poolearuliseks. Visati isegi koolist välja.
Kahjuks on samasuguseid pimedusega löödud arvajad enamuses.

nrc
nrc

Keskkonnaaktivist Mikael jätab üht-teist mainimata:
a) hetkel on laht palju puhtam kui 1980. aastatel.
b) Mitte poole sõnaga ei mainita maapinna tõusu, 2-3 mm aastas. Seega, võrreldes 1960. aastatega on laht ilma igasuguse inimsekkumiseta 90-135 mm madalam. Lisaks, enne tammide ehitamist oli sügiseti-kevadeti suurvee ajal Noarootsist mandrile pääs raske, aga mingist voolavast veest ei rääkinud Noarootsit mandriga ühendava tee ulatuses juba siis keegi.
Ehk, kurb küll, aga mingit veevoolu mandri ja Noarootsi vahelt ei ole enam ammu ja ei hakka ka olema. Kui just kliima soojenemine ei tõsta merevee taset piisavalt.

Uskmatu+Toomas.
Uskmatu+Toomas.

nrs Sull on täiega õigus!Juba aastaid võtavad sõna meie meedias pooliku tõe rääkijad. Haapsalu laht tuleb kunagi ikkagi süvendada süvendada see on fakt.

wpDiscuz