Läänemaa muuseumijuht Anton Pärn soovib, et ajalooline ja uus raudtee kenasti kõrvuti ära mahuks. ARVO TARMULA
ASi Lääne Raudtee soov panna uued rongid peatuma Haapsalu jaamahoone ees võib põrkuda muinsuskaitsealaste piirangutega.
Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteetrassi teemaplaneeringus nähakse ühe variandina ette, et rongid hakkavad peatuma Haapsalu ajaloolise raudteejaama ees ja kasutusse läheks praegune ooteplatvorm. AS Lääne Raudtee, mis on Haapsalu raudtee taastamise veduriks, näeks hea meelega, et see just nii oleks ja on Lääne maavalitsusele selleks ka ettepaneku esitanud. Põhjenduseks on, et selline lahendus lubab reisijatel kiiresti ja mugavalt linna pääseda. Kui vana platvormi aga tehnilistel põhjustel kasutada ei saa, ehitaks ettevõte uue platvormi vana ette.
See perspektiiv on aga tekitanud kõhklusi, kahtlusi ja küsimusi. Nimelt tegutseb Haapsalu jaamas raudtee- ja sidemuuseum, mille juht Anton Pärn on mures, sest ajalooline jaamakompleks on arhitektuurimälestis. Mis tingimustel ja kas üldse sinna kõike moodsa elektrirongiliiklusega kaasnevat planeerida saab, pole aga muinsuskaitseametilt senini küsitud. Pärn edastas oma seisukohad ka planeeringuga tegelevale Lääne maavalitsusele.
„Meie jaoks on tähtis, et tulevane raudteekoridor arvestaks Haapsalu ajaloolise jaamahoone kompleksi maksimaalse säilimise ja esiletoomisega,” toonitas Pärn. Ta selgitas, et nii juhul, kui kasutusse võetakse olemasolev perroon kui ka siis, kui ehitatakse selle ette uus, on oht, et rikutub saab vaade jaamahoonele. Seda enam, et elektrirongide jaoks tuleb ehitada ka kontaktvõrk.
Pärna sõnul on kindlasti vajalik kogu jaamakompleksi ruumiplaneerimine. „Teema on meie jaoks väga aktuaalne, sest uue ühendusega seoses tuleb lahendada praegu jaamahoone esisel eksponeeritud veeremi asukoht ehk vana tehnika väliala,” selgitas Pärn.
Jaamahoone esisel on praegu vana raudteetehnikat ehk vedureid-vaguneid kokku 25 ühikut, mille eksponeerimine vajab kokku umbes 600 meetrit rööpaid. Lisaks peab olema võimalus neid vajadusel ka manööverdada ja seda kõike peaks uute rongide peatuskoha planeerimisel arvestama.
„Uue ja ajaloolise oskuslik kokkusobitamine on suur väljakutse. Eesmärk saab olla üks: taastada rongiliiklus ühes unikaalse ajaloolise keskkonna säilitamisega,” arvas Pärn.
Uus määrus Lääne maavalitsus toetub teemaplaneeringu menetlemisel eelmise aasta suvel kehtima hakanud kultuuriministri määrusele, mis ütleb, et ettevalmistavas etapis kaitsealuste ehitiste muinsuskaitse eritingimuste koostamist enam ei nõuta. Pärn on sellega kursis, kuid on arvamusel, et näpuga seadustes järje ajamine ei pruugi praegusel juhul anda parimat võimalikku tulemust. Tema seisukohta jagatakse ka Haapsalu linnavalitsuses.
Haapsalu linnavalitsuse 7. märtsil Lääne maavalitsusele saadetud arvamuses märgitakse viitega muinsuskaitsega seotud küsimustele, et 2012. aastal algatatud teemaplaneeringu puhul oleks need küsimused võinud olla siiski põhjalikumalt käsitletud. Aselinnapea Peeter Vikmani allkirjastatud ja linnaarhitekt Anu Joosti koostatud kirjas nenditakse, et kui keskkonnamõjude puhul on oluliseks peetud esile tuua, et raudteest 3,7 kilomeetri kaugusel on metsiste mängukoht, kus viis aastat tagasi nähti mängimas nelja metsisekukke, oleks samasuguse põhjalikkusega võinud planeeringut alustades käsitleda ka küsimust, kas ja mis tingimustel riikliku kaitse all oleva Haapsalu raudteejaama vahetusse lähedusse uue raudtee jaoks vajalikke rajatisi ehitada saab.
Eraldi viidatakse näiteks planeeringu materjalis olevale väitele, et „kontaktvõrgu rajamist Haapsalu ajaloolise raudteejaama piirkonda ei käsitleta vaate rikkumisena, sest tegemist on olemuslikult piirkonda sobiva rajatisega”. Linnaarhitekti sõnul ei ole see aga täpne: küsimusi tekitavad pigem uued platvormid ja võimalikud varikatused.
Märtsi lõpus kooskõlastus
„Selleks et teha parim trassivalik, tuleb teemaplaneeringu raames võrrelda erinevaid alternatiive. Kuni planeeringu kehtestamiseni peab olema planeeringu materjalidest leitav, milliseid alternatiive kaaluti ja mis alusel parim lahendus välja valiti,” põhjendas Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Liis Moor, miks tegeletakse variandiga, mille võimalikkus muinsuskaitse seisukohalt üldsegi kindel pole. Ta kinnitas, et ka maavalitsus lähtub algusest peale teadmisest, et Haapsalu raudteejaam vajab erilahendust. Muuhulgas tähendab see, et kui vana jaamahoone ette ehitataks uus platvorm, siis ilma moodsalt kaarja varikatuseta. Moor ütles, et on Läänemaa muinsuskaitse vaneminspektori Kalli Petsiga ka nõu pidanud. „Meile on tulnud ettepanek kasutada olemasolevat platvormi. Seal on küsimus platvormi katusealuse kõrguses – see ei vasta standardkõrgusele ja me püüame selgitada, kas Haapsalu raudteejaama puhul lubatakse mingeid erilahendusi kasutada. Kui oleme selguse saanud, siis küsimegi muinsuskaitseametilt, kuidas nemad asja näevad. Võib-olla sealt tulebki vastus, et platvormi jaamahoone ette ehitada ei tohi.” Raudtee trassikoridori samas versioonis nähakse ette ka võimalust, et uus platvorm tuleb jaamahoonest veidi eemale.
Teisipäeval oli ametkondadel ja KOVidel viimane päev parandusettepanekute tegemiseks. „Nende alusel korrigeerime planeeringu seletuskirja ja jooniseid. Kooskõlastamisele soovime planeeringu saata märtsi lõpus,” lisas Moor.
Läänemaa muinsuskaitse vaneminspektor Kalli Pets:
Lääne maavalitsus teeb muinsuskaitseametiga raudtee planeerimisel koostööd. Meie parandusettepanek rõhutamaks projekteerimisele eelnevate eritingimuste vajalikkust on teemaplaneeringusse sisse viidud. Projekteerimisel platvormi(de) asukohta valides peab kindlasti arvestama raudteejaama ja teiste kaitsevööndis olevate mälestiste vaadeldavusega, nende praeguse ja tulevase funktsiooniga ning jälgima, et uuest asjast ei sünniks ehitustehnilist kahju. Selleks ju need objektid kaitse alla võetud ongi.
https://online.le.ee/2014/11/19/haapsalu-raudtee-taastamine-voib-olla-arvatust-mottekam/
No pole vaja seda vana ostetut uuringut siia tuua – esialgne hinnapakkumine potensiaalsete ehitajate poolt oli ju kallim . See muutub aga veel kallimaks kui rail baltica ka töösse rakendub . Ja sealseid hindu vaadates saab juba absurdsusest aru – kallima versiooni eest saaks osta 6000 sõiduautot letihinnaga ja laiali jaotada – see lahendaks u 24 000 inimese sõiduvajaduse e. sama kui seal piirkonnas elanikke + iga aasta saaks dotatsiooni arvelt veel 400 autot lisada ( need arvud on rahvale olulisemalt lihtsalt arusaadavad ) . Pealegi on selles uuringus toodud ju vaid rööbaste kohalolekuks vajalik raha , sinna tuleb liita… Loe rohkem »
Hala halaks, aga tõde on see, et Haapsalu raudtee ei ole MITTE KUNAGI olnud rentaabel. Ja rumalaks ennast tituleerida ma ei tahaks lasta mingitel nostalgilistel soovunelmalistel põhjustel. Aga rongiga sõidaks küll, nt. Sauele lapselastele külla 🙂
Kommenteerisin Su kirjutist eespool, aga kui Lääne Elu kommentaariumis oleks plussi-miinuse variant, siis saaksid kindlasti plussi oma arvamuste eest.
Kuulge, lõpetage ükskord ära see hala, et raudteed ei tule ja pole sõitjaid ja pole seda raudteed kellelgi vaja. Selle mõne aasta jooksul selle vajadusest ja mõttekusest nii palju kirjutatud ning põhjendatud, et ei tohiks enam rumalaid inimesi olla. Ainuke põhjendus, miks keegi siin selliseid lolluseid kirjutab, võib olla see, et tegemist bussifirmade hääletorudega. Lihtsalt paha hakkab, kui loed nõmedaid kommentaare. tahate milleski osaleda, siis hakake ükskord peaga mõtlema!
Sõna “tuha” vist puudu – aga pigem on aastaid juba selgeks tehtud et sõitjaid sel trassil poleks ja sellele rongiliiklusele tuleks megalt peale maksta ( arvutused ju tehtud – vist oli miljon aastas ) – Miljoni eest saaks osta ju sada ( hulgi ka rohkem ) sõiduautot ja need laiali jagada – see teeks 400 inimese reisimure lahendatuks , kui lisada veel ehitamiskulu , siis võiks tervele haapsalu linnale tasuta autod anda -need on faktilised numbrid ja nendele on raske vastu vaielda . Küll on tõsi see et rongiliiklus likvideeriks bussiliikluse – siit aga uus häda : mitte kõik ei… Loe rohkem »
Peale maksta tuleks ehk veidi üle poole miljoni ja see pole regiooni arengu võtmes mitte mingisugune raha. See, et sõitjaid poleks, on Sinu luulu! Veel hullem luulu on see autode jutt! Eriti hea on nende autodega kuskil ummikus topata. Iga number maailmas on faktiline, aga see ei tähenda veel, et neid seostatakse mõistusega. Iga auto nõuab ka bensiini ja mitte vähe, liikluse tihenemisest tulenevast ohtudest rääkimata. Absoluutne luulu on ka jutt bussiliikluse kadumisest. Loe ise oma lauset ja mõtle kõvasti, äkki pääseb mõte liikuma! Bussid saavad sõita kõrvuti rongidega või vedada rongidele inimesi sealt kaugelt, nagu Sa ütled. Nii toimib… Loe rohkem »
Milleks ajada mullikest – arvutused ütlesid ju selgelt et haapsaluni oleks lisaraha vaja 1 mill aastas , rohukülani 1,2 milli( ja seda vaid 4 reisi juures päevas ) . Ja millisest rahvamassist rääkida – kogu maakonnas on ju vaid 25 000 inimest , kellest haapsalus elab vaid 10 000 . Nii et potensiaalseid kasutajaid jääb kusagile 15000 kanti . Raudtee tasuvuseks oleks aga vaja selle arvu 10 kordistamine ( isegi kui liita hiiumaa 7000 elanikku ja vormsi mõnisada jääks rahvast ikka väheks ) Bussiliiklus aga on juba ju praegu kasumi kahjumi piiril , võttes sealt ära u 30 % reisijaid… Loe rohkem »
Eriti lahe on see, et Eestis on mureks just see, et inimesed ei saa asjadest aru? Minge vaadake Raplas, Türil, Lehtses, Aegviidus jm, kui palju on neid, kes kasutavad pargi ja sõida süsteemi? Mõnele ehk tõesti ei sobi Noarootsist Taeblasse või Lihulast Ristile sõidu variant, aga kuskohast see nii kindel väide? Inimesed on erinevad ja väga paljud, kes nii talitavad, peavad seda väga õigeks ja mõttekaks. Teatud juhtudel muidugi. Sama imelik on lugeda mingist 4 rongist päevas ja ühest miljonist. Normaalseks liikluseks on vaja minimaalselt kümme rongi päevas, sest aegade valik on see, mis piisavalt rahvast rongi toob. Vaadake ringi… Loe rohkem »
Eriti lahe on arvamus et virtsust või lihulast tahaks inimene sõita ristile , seal ümber istuda rongi – pigem siis ikka sõidaks otse linna välja
Kui perrooni äärde tuleb elektriraudtee võrgurägastik on raudteejaama perrooni juures filmide tegemisel lõpp.
Ja veel… Ega see muuseum ei ole Haapsalu külge laulatatud. Need vedurite-vagunite jäänused võiks ju teisaldada Lavassaarde, kui juba päris raudteeks läheb!
Vastupidi! Äkki tooks hoopis Lavassaarest Haapsallu? Paneks kitsarööpalise kuhugi sõitma? See oleks ju ilus ja mõnus! Minge proovige Lavasaare “õhku”! Super!
Mõistuse hääle all ma mõtlen kadunud Hardo Aasmäe seisukohti.
…et KES selle RB-ga sõitma või MIDA vedama hakkab? Mõistuse häält ei taheta visalt kuulda võtta. Kui Haapsalu rdt-l ehk olekski mingigi tähtsus regionaalse arengu mõttes tingimusel, et dotatsioon ei ületa mõistlikkuse piire, siis RB puhul maksaks eesti maksumaksja kinni mingid olematud reisijate ja kaupade vood, saamata ise sellest mingisugust kasu, sest tõenäoliselt esimene peatus pärast rongi Tallinnast väljumist oleks Pärnus (kui sedagi).
Mis puutub aga platvormi kohandamist uue veeremiga, siis siin tuleb muinsuskaitsjatel ja projekteerijatel teha teatud järeleandmisi ja saavutada kompromiss. Variandid on teada ja kokkulepe on võimalik. Neid tüüpmonstrumeid Haapsalu linn ilmselt ei vaja.
ja siis ilmuvad veel välja nelja ratta peal “pimekurdid”! Peab tegema kihlveokontori ja ka auhinna esimesele “pimekurdile.”
Sa mutionu oled sama lollnagu reformierakonna pea sekret. Sellest rahast sina ja ka mina näeme olematut %. Aga tagajärgedega peavad leppima lapsed ja lapselapsed. Olen nõus, et kui kaevandada siis mõistlikult ja kasu peaks olema suuremalt kui parteile. Kasu peaks ka rahvas saama aga vot ei saa.
kuidas saab sellisest asjast niipalju kirjutada,mida ei ole ega tule…
nagu PIIBEL juba…