Juhtkiri: põlevkivitööstuse kriisiabi

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Valitsus otsustas anda põlevkivitööstusele suure maksusoodustuse, pooleteise aasta jooksul jääb riigikassal saamata umbes 60 miljonit eurot. See puudutab ka Läänemaad, sest eelarveaugu katteks tuleb ilmselt tõsta makse. Samuti väheneb rahasumma, millega rahastatakse keskkonnainvesteeringuid. Kui Läänemaal on mõni selline lähiajal kavas, tuleb arvestada, et KIKilt selleks raha saada on varasemast keerulisem.

Suur majanduskriis läks Eestist mööda nii, et maksumaksja ei pidanud panku toetama. Selle töö tegid ära peamiselt Rootsi maksumaksjad. Nüüd on siis valitsuse vältimatu abi andmise sundus jõudnud Eestini. Mitme Euroopa riigi valitsused on majanduskriisi aastail toetanud ka teisi sektoreid peale panganduse, näiteks Saksa ja Prantsuse riik toetasid kodumaist autotööstust. Eesti valitsus pidi nüüd asuma toetama põlevkivitööstust.

Põlevkivitööstus on liiga suur, et lasta sel pankrotti minna. Sestap ei jäänud valitsusel üle muud, kui kärpida põlevkivikaevandamise maksu ja keskkonnatasusid. Need otsused tehti kõigi Eesti maksumaksjate arvel, aga samuti kõigi Eesti ja ka lähiriikide elanike tervise arvel. Keskkonnareostus pole midagi muud kui otsene oht inimeste tervisele. Kasu saavad sellest neli ettevõtet, kes Eestis põlevkivi kaevandavad ja töötlevad.

Majanduslikult on otsus mõistetav, sest umbes kolmveerandi maksusoodustusest kasutab riigifirma Eesti Energia. Poliitiliselt samuti. Ida-Virumaal tuleb hoida inimesed tööl, see on parim kindlustus, et nad ei hakka Eesti vastu mässama. Samas tasub meeles pidada, et põlevkiviõli tootmine on suure riskiga äri. Kõik õlitootjad oleksid pidanud arvestama sellega, et nafta hind võib kukkuda. Elektritootmine on riigile eluliselt tähtis. Õlitootmine mitte. Valitsus on asunud kandma ärimeeste riske, jättes need maksumaksjate tasuda.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
harri
8 aastat tagasi

Masendav on kahe eraomanduses õlitootja mõju valitsusele ja seadusloomele. Eelmisel aastal muudeti nende huvides kaevandusmahte, nüüd siis maksude likvideerimine. Mis järgmiseks – maksame igale õlitonnile toetust? U. nagu taastuvenergias? Arvan, et me pole nii rikkad, et kellegi äriplaani kõigi arvelt toetada(e. taastuvenergiamaksu kogutakse igal aastal ca 70 mln eurot). Lisaks on ju vkg ja kiviõli keemiatööstuse kasutatav tehnoloogia saastav ja ebaefektiivne – ainuke, kes selles vallas arengusse investeerib on EE. Keskkonnatasude muudatus on selgelt vaid eraomanduses olevate õlitootjate huvides – EE-st saab ülejäävat raha alati dividendidena välja võtta. Ja mis puudutab põlevkivi kasutamist üldiselt – kui põlevkivituhast(Narva, Auvere) teha ehitusmaterjali… Loe rohkem »

Mnjah
8 aastat tagasi

Nalja jälle nabani. Eesti majanduskriisist väljatooja on Eesti rahvas, kelle kanda suunati finantssurve riigi tegevusetusega. Üldine maksukoormus on meil Euroopas esirinnas ning kaudsete maksude osakaal ülisuur. Eestis on põhilised surma põhjustajad lokaalküte ja transport, teadusuuringu järgi kusjuures. Keelustame ahjukütte ja autosõidu? Nüüd rääkida KIKst sellisel moel sõnastamine näitab juhtkirja autori suht madalat hallolluse taset. Kui kõik makstavad keskkonnatasud jõuaksid sinna, kus keskkonda kahjustatakse siis oleks keskkonna olukord veelgi parem. Aga kahjuks hoiab KIKi püsti sisuliselt ainult üks sektor ehk neid teisi keskkonna projekte rahastatakse põlevkivitööstuse arvelt. Lotmanile soovitaks soojalt kandideerida Nobeli füüsikapreemia laureaadiks kui oleks taga ka teaduslik tõenduspõhine materjal:)… Loe rohkem »

Alex+Lotman
8 aastat tagasi

Tänane seis on pikaaegsete tegematajätmiste loomulik tulemus. Põlevkiviajast sujuva väljumise strateegia pidanuks ammu toimima, siis ei peaks täna tõmblema.