MTÜ Haapsalu Loomade Varjupaiga endine vabatahtlik Cim Aaje. Foto: Arvo Tarmula
Vabatahtliku Cim Aaje huvi MTÜ Haapsalu Loomade Varjupaiga rahaasjade vastu päädis pühapäeval homoseksuaalsete solvangutega.
Kaks aastat Haapsalu loomade varjupaigas vabatahtlikuna tööd rabanud Rootsi kodakontsusega Aaje solvus hingapõhjani, kui pühapäeva õhtul teatas varjupaiga valvur, et tema ei tohi koos teistega riietusruumi jagada, sest ta nakatab teisi homoseksuaalsusega. Aaje ei osanud öelda, mis oli valvuri nimi.
Aaje arvates tuli käsk nõnda pahasti öelda kõrgemalt, sest Aaje arvates ei olnud tädike tema seksuaalsest orientatsioost teadlik. Aaje rääkis, et varjupaiga juhtkond on halvustavaid kommentaare tema orientatsiooni pihta varemgi loopinud. „Enne pühapäeva olid nad vaid vihjanud, kuid mitte otse näkku öelnud. Pühapäevane situatsioon oli ilmselge inimõiguste rikkumine ja minu jaoks liig mis liig,” teatas Aaje.
Rootsi vabatahtlik kahtlustab, et teenis varjupaiga juhtkonna pahameele endale selletõttu, et hakkas liigselt huvi tundma mittetulundusühingu rahaasjade vastu. Aaje rääkis, et kui ta kaks aastat tagasi Haapsalu loomade varjupaigas vabatahtlikuna tööle hakkas, oli varjupaiga olukord kohutav. „Loomadel ei olnud katustki peakohal,” kirjeldas Aaje murettekitavat olukorda. „Panin sinna omaenda raha, et muretseda koertele katus peakohale, peale selle ostsin värvi ja palju muudki, et loomade elutingimusi parandada,” jätkas Aaje.
Aaje rääkis veel ühe konflikti paisutanud juhtumi. Nimelt olevalt ta külastanud ehituspoodi ja omaenda raha eest soetanud sealt ehitusmaterjale, et kõpitseda koerakuutide kallal. Temale üllatuseks oli varjupaiga juhataja abikaasa Kristina Nõmmik rääkinud ehituspoega nii, et varjupaika ehitusmaterjale ei saadetudki. Ostuks kulunud raha tagastati Aaje pangaarvele. „Väga imelik asjade käik, millele põhjendust ma ei saanudki,” kurtis Aaje.
Varjupaiga juhataja Maarek Nõmmik ütles, et tema olukorda ei kommenteeri. Sama tõrges oli ka Maareku abikaasa Kristina. „Ma jagan kommentaare vaid Eesti politseile või mõnele muule kõrgemale instantsile, kuid ajakirjandusele ei ole minul midagi kommenteerida,” teatas Kristina.
Aaje jätkas, ühel päeval tulnud jutuks, et Maarek maksnud jaanuaris varjupaigale omast taskust 1800 eurot. Rootsi vabatahtliku arvutustega see summa ei klappinud, sest tema teadis, et Maarek maksab vaid elektri ja vee eest. Peale selle laekub varjupaigale iga kuu linnalt 750 eurot, lisaks tulevad mitmed annetused, mille eest seotatakse toitu ja kassiliiva.
Peale pühapäeval aset leidnud homoseksuaalusele viitavat solvangut otsutas Aaje, et tema enam MTÜ Haapsalu Loomade Varjupaigaga tegemist ei tee.
Rootsi vabatahtlik rääkis, et nüüd on ta ühendust võtnud Läänemaa loomade varjupaigaga. „Võib-olla saan sinna vabatahtlikuks minna,” loodab Aaje.
mõelge loogiliselt; minu teada pole seal varjupaigas üle paari töötaja. Mingi puhkepäev või vajadus kuhugi sõita on igaühel. Pole ju mõeldav et kohe ja kiiresti iga kassi järgi kohe tormatakse. Oli ju suvi ja soe aeg ning loomadel külm kindlasti polnud. Samuti on loomulik et kodanik kes leitud loomadest teatas hoolitseb seni kui saab nad üle anda. Seda nimetatakse inimlikuks mõistmiseks ja kodanikukohuseks.
selle nn. varjupaigaga on jah imelik lugu. möödunud suvel teavitasin neid, et kinni püüda mitu kodudut kiisut. no toodi 2 puuri õuele.kahjuks oli reede õhtupoolik, kell 16 paiku. 17.15 olid 2 kassi sees, teavitasin , vastati et täna küll eisaa tulla. laupäeva hommikul helistasin uuesti, tuldi 9.30 neile järele! oli siis inimlik hool neil töötajatel olemas. kassid olid 16 tundi kinni, hirmul, õhtul viisin neile süüa ja juua, aga nn. varjupaiga kulidel ei olnud südant loomade elu kergemaks teha. vastutustundetud, kalgid olete!!!
…aga leidsin vaid viite kahtlusele, kas juhataja ikka annetas 1800 eurot või mitte.
Minu jaoks järjekordne masendav näide sellest, et võid noorukese ajakirjaniku juurde jalutada ükskõik millise jutuga ja see trükitakse sobivalt ära. Vastaspool on olnud küll kidakeelne kommenteerima, aga miks peakski. Kui ajakirjanikke iseloomustab naiivsus ja kohalikus kogukonnas probleemide lahendada aitamise asemel aetakse üles nii palju vahtu, siis…
Kui Aaje sai solvanguid, siis olekski võinud keskenduda antud juhul eelkõige sellele, kuidas sellisele teemale lahendust leida? kuidas nendes küsimustes aidata meie inimesi vaoshoituma ja mõistavama käitumise suunas? Mida aitab see emotsionaalselt haavatud inimese süüdistuste üleskeerutamine ja trükikunsti vormimine?
Siit kõlab läbi et nagu oleks varjupaigal auväärsed juhid. Mis juhtkond saab olla sellisel asutusel? Juht peaks samas ka tööd tegema sest raha vähe. Ime et ei räägita auväärsetest juhatuse liikmetest. Olen ise võtnud Rakvere varjupaigast looma ja enamvähem ettekujutus olemas asjast.
õige et ära läks.Teine teeb tasuta tööd ja saab veel sõimata.Äkki hakkab juhtkond ise nüüd koera….a koristama
s…ta iseloomuga isikud ise töölt ära ei lähe ja on valmis kas või vanapagana endaga koos töòtama
Aga ehk on tol tegelasel lihtsalt s…t iseloom.
Mida endistelt vangidelt ikka tahta. Huiamine käib igal rindel. Raha veeretatakse naeratuste saatel taskusse.
Mis ajast vaba-tahtlikud dokumentatsiooni eest vastutavad?
Kui ei meeldi,mine ära!Tuleb tuttav ette,kui juhtusin Posti tn.kord poodi minema ja kõrvalruumis olev teise salongi müüjanna kuulas pidevalt oma muusikat valjult—–nii ta ütleski,kui neil asjade klaarimiseks läks.