Silt: varjupaik
2
Veebruar on vanade kasside kuu
[caption id="attachment_353973" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Saaraga, kes on varjupaigas elanud üle poole aasta. Foto: Elen Freivald[/caption]
Varjupaikade MTÜ tähistab sõbrakuud kampaaniaga „Sõpra tunned sabast“, mis seekord võtab erilise tähelepanu alla pikemat aega varjupaigas elanud kassid.
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alpi sõnul on nende 23 kassist sel kuul erilise tähelepanu all kolm, kuid kui varjupaigas elamise aja kõrval võtta arvesse ka looma vanus, on kasse neli. „Kolmel kassil ei ole pika varjupaigaelu põhjuseks vanus, vaid pigem iseloom. Nad ei ole väga sotsiaalsed, kuigi arenevad iga päev,“ ütles Alp.
Juhataja sõnul vaadatakse kassi valides varjupaigas oldud päevade arvu. „200 päeva on väga palju, ka 100 on palju. Meie eesmärk on, et loom jõuaks uude koju võimalikult kiiresti, seega varjupaik võiks olla võimalikult lühike peatuspaik,“ ütles Alp.
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Saaraga, kes on varjupaigas elanud üle poole aasta. Foto: Elen Freivald[/caption]
Varjupaikade MTÜ tähistab sõbrakuud kampaaniaga „Sõpra tunned sabast“, mis seekord võtab erilise tähelepanu alla pikemat aega varjupaigas elanud kassid.
Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alpi sõnul on nende 23 kassist sel kuul erilise tähelepanu all kolm, kuid kui varjupaigas elamise aja kõrval võtta arvesse ka looma vanus, on kasse neli. „Kolmel kassil ei ole pika varjupaigaelu põhjuseks vanus, vaid pigem iseloom. Nad ei ole väga sotsiaalsed, kuigi arenevad iga päev,“ ütles Alp.
Juhataja sõnul vaadatakse kassi valides varjupaigas oldud päevade arvu. „200 päeva on väga palju, ka 100 on palju. Meie eesmärk on, et loom jõuaks uude koju võimalikult kiiresti, seega varjupaik võiks olla võimalikult lühike peatuspaik,“ ütles Alp. 
Taavi Käsk: varjupaika jõuavad need, kes on oma elu ära põletanud
[caption id="attachment_292381" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu varjupaiga pidaja Taavi Käsk ütles, et tema tööl lõppu pole näha, sest kodutuid tuleb
juurde igal aastal. Arvo Tarmula[/caption] Läinud aasta lõpus 20aastaseks saanud Haapsalu täiskasvanute varjupaik on koht, kus leiavad ulualust hätta jäänud inimesed, kes pahatihti ei tahagi sealt välja pääseda. Esimesed neli aastat oli varjupaik politseimaja kõrval lossiplatsil, siis jäi sealne hoone kitsaks ja 2003. aasta jõuluks kolis turvakodu Tulbi tänavale. Praegu pakutakse varjupaigas peavarju ligi 40 inimesele, kuid lühiajaliselt oleks võimalik majutada veidi rohkemgi. „Vältimatuks abiks oleme ikka valmis, et kogu aeg oleks koht, kuhu abi vajavaid inimesi panna,” ütles varjupaika pidava Haapsalu sotsiaalhoole ühingu juhatuse liige Taavi Käsk. Varem tööotsijate ühingu nime kandnud sotsiaalhoole ühing muutis Käsu sõnul nime, sest tegevussuund on aastatega muutunud. „Varem oli meie põhitegevus inimeste tööle rakendamine, nüüd seda enam sellisel määral ei ole ja tegelemegi pigem varjupaigateenuse osutamisega,” rääkis Käsk.
Haapsalu varjupaiga pidaja Taavi Käsk ütles, et tema tööl lõppu pole näha, sest kodutuid tulebjuurde igal aastal. Arvo Tarmula[/caption] Läinud aasta lõpus 20aastaseks saanud Haapsalu täiskasvanute varjupaik on koht, kus leiavad ulualust hätta jäänud inimesed, kes pahatihti ei tahagi sealt välja pääseda. Esimesed neli aastat oli varjupaik politseimaja kõrval lossiplatsil, siis jäi sealne hoone kitsaks ja 2003. aasta jõuluks kolis turvakodu Tulbi tänavale. Praegu pakutakse varjupaigas peavarju ligi 40 inimesele, kuid lühiajaliselt oleks võimalik majutada veidi rohkemgi. „Vältimatuks abiks oleme ikka valmis, et kogu aeg oleks koht, kuhu abi vajavaid inimesi panna,” ütles varjupaika pidava Haapsalu sotsiaalhoole ühingu juhatuse liige Taavi Käsk. Varem tööotsijate ühingu nime kandnud sotsiaalhoole ühing muutis Käsu sõnul nime, sest tegevussuund on aastatega muutunud. „Varem oli meie põhitegevus inimeste tööle rakendamine, nüüd seda enam sellisel määral ei ole ja tegelemegi pigem varjupaigateenuse osutamisega,” rääkis Käsk.
