Karilaiu valimine esimeheks võib osutuda õigustühiseks

Läänemaa keskerakondlased otsustasid laupäeval, et valimised toimuvad hoolimata koosoleku otsustusvõimetusest. Rsiplaanil Haapsalu linnavolikogu esimees Andreas Rahuvarm (sedeliga) ja riigikogu liige Enne Eesmaa. Arvo Tarmula foto

Erakonna põhikirja järgi peaksid aastakoosoleku otsused olema kehtetud, sest kvoorumit ei tulnud kokku. Keskerakonna juhatus otsustab reedel, kas Läänemaa aastakoosoleku otsused pädevad.

Keskerakonna Läänemaa piirkonna kolm tundi kestnud aastakoosolek valis juhiks tagasi ligi kümme aastat piirkonda juhtinud Jaanus Karilaiu. Pole aga kindel, kas otsus ka jõusse jääb, sest kohal oli liiga vähe rahvast. Aastakoosolekul osales 71 erakondlast, kvoorumist jäi puudu kaheksa inimest.

Kvoorumi puudumisel lükkusid hiljaaegu edasi Keskerakonna Tartu piirkonna esimehe valimised, läänlased valimisi aga edasi ei lükanud. Keskerakonna volikogu liikme Kalle Tõnisma sõnul takistas Läänemaa keskerakondlasi kohale tulemast haigustelaine.

„13 inimest oli haigusega maas. Isegi koosoleku hommikul inimesed helistasid, et veel õhtul oli plaan tulla, aga palavik oli hommikuks 40 kraadi,” ütles Tõnisma.

Teine põhjus, miks kvoorumit kokku ei saadud, võis olla see, et Keskerakonna büroo ei saatnud välja koosoleku kutseid. Läänemaa piirkonna juht Jaanus Karilaid ütles, et kutsed tulnuks teele panna kaks nädalat enne koosolekut, kuid mingil põhjusel jäid need üldse välja saatmata.

Nii tuligi kohapeal otsustada, kas ikkagi pidada aastakoosolek maha või piirduda lihtsalt kõnekoosolekuga, kus juhti poleks valida saanud. Põhikirja järgi tulnuks aastakoosolek edasi lükata. Tõnisma ütles, et aru peeti oma rahvaga, samuti pealinnast kohale tulnud senise kuraatori Enn Eesmaa ja uue kuraatori Jüri Ratasega. Kõik olid Tõnisma sõnul seda meelt, et ikkagi aastakoosolekut pidada. „Kui juriidiliselt näpuga järge ajada, siis põhikirja järgi ei oleks tohtinud seda teha, aga kõik olid nõus,” ütles Tõnisma.

„Otsustasime, et teeme aastakoosoleku siiski ära. Miks mina sel lasin sündida, oli see, et Jaanus Karilaiu kandidatuurile piirkonna esimehe kohale ei olnud vastaskandidaati. Sel puhul olnuks igal puuduoleval häälel kaal,” ütles Eesmaa.

Tõnisma nentis, et ühtegi protesti otsuse vastu aastakoosolekut pidada ei olnud. „Inimesed hakkasid mõtlema, et edaspidi on rahvast veel raskem kokku saada. Kevadtoimetused tulevad peale ja kes teab, millal see haiguste lainegi üle läheb,” ütles Tõnisma.

Eesmaa sõnul lepiti kokku, et lõpliku otsuse aastakoosoleku kohta teeb siiski juhatus, kuhu kuuluvad kohalolnutest Karilaid, Jüri Ratas ja tema ise. „Saame olukorda kommenteerida,” ütles Eesmaa.

Keskerakonna juhatus otsustab reedel, kas aastakoosolek ja selle otsused jäävad jõusse või tuleb uuesti kokku tulla. Karilaid ütles, et on olemas tõenäosus, et juhatus koosolekut ei tunnista. Teoreetiliselt võimalikuks pidas seda ka Tõnisma. „Sel juhul tuleb korrata,” sõnas Karilaid.

Sellega aga segadused aastakoosolekul veel ei lõppenud. Karilaiu valis aastakoosolek esimeheks 54 häälega, kuigi kohal oli 71 inimest.

„Paljud ajasid natuke sassi, tegid risti valesse ruutu ja läks paanikaks,” ütles Tõnisma. Kes märkas, et eksis, sai Tõnisma sõnul uue sedeli, kes aga ei märganud ja pani kasti, selle sedel oli kehtetu. Koosolekut ennast iseloomustas Tõnisma sõnadega „asjalik” ja „arukas”. Karilaid ise esitas piirkonnajuhi kohale veel kaks kandidaati: Haapsalu linnavolikogu liikme ja perearsti Helle Saarsoo ja Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi direktori Vladimir Padama. „Selle mõttega, et ehk kellelgi on entusiasmi ja tahtmist piirkonda vedada. Mitu kandidaati on õige,” selgitas Karilaid.

Mõlemad aga taandasid oma kandidatuuri. „Mul on selline põhimõte, et piirkonnajuhi koha peal peaksid olema nooremad mehed. Mina olen selle jaoks vanavõitu,” ütles Padama. Ettepanek, et ta võiks piirkonnajuhi kohale kandideerida, tuli Padamale üllatusena, sest juttu sellest ei olnud.

Kandideerimast loobus ka Saarsoo. Nii läkski hääletusele ainult üks kandidaat: Karilaid.

Piirkonna kuraator on edaspidi riigikogu liikme Enn Eesmaa asemel riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Kuraatori määrab erakonna juhatus. Eesmaa põhjendas kuraatori vahetust lahkhelidega, mis Keskerakonnas praegu on. „Läänemaal ma kahe leeri vastuolu ega opositsiooni pealiiniga ei ole tunnetanud,” ütles ta.

Eesmaa peab pealiiniks Edgar Savisaare pooldajaid, Eesmaa on aga Kadri Simsoni pooldaaja.

Ka Padama sõnul pole Läänemaa piirkonnas Savisaare ja Simsoni isikutele keskendutud.

„Minu melest meil kahte leeri ei ole. Asjad arutatakse läbi, jäädakse rahulikuks ega hakata igast sõnast kinni,” ütles Padama. Aastakoosoleku korraldajailt oleks ta oodanud „natuke paremat organiseerimist”.

Erakonna volikogus jätkavad aastakoosoleku otsusel Jüri Kallikorm ja Kalle Tõnisma. Läänemaa piirkonna juhatuse valimisel sai enim hääli Saarsoo.

Kalle Tõnisma sõnul on piirkonna põhieesmärk edaspidi rohkem meeskonnatööd ja tööd allorganisatsioonidega. „Kõige nõrgem kant on praegu Lõuna-Läänemaa, kuigi seal on mitu tugevat liiget,” nentis Tõnisma. Tugevamaks pidas Tõnisma erakonda Haapsalus, aga ka Nõval, Noarootsis ja Ridalas.

Keskerakond Läänemaal

Keskerakonnal on Läänemaal 285 liiget. Piirkonna esimees on riigikogu liige Jaanus Karilaid.

Keskerakonna Läänemaa juhatusse kuuluvad Jaanus Karilaid, Janek Hiiemäe, Vladimir Padama, Helle Saarsoo, Heikki Sool, Arvo Kirs, Toivo Hokkonen, Üllar Neemrand, Ilme Peedoson, Valeri Larionov ja Andreas Rahuvarm.