Huvi raudtee arutelu vastu jäi kesiseks. Foto: Arvo Tarmula
Eile toimus Lääne maavalitsuses teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine” II eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik arutelu.
Lisaks Lääne maavalitsuse, Haapsalu linna, Ridala valla, muinsuskaitseameti esindajatele ja ASi Lääne Raudtee juhatuse liikmele Rein Riisalule tuli kohale vaid käputäis inimesi, nende seas Haapsalu Raudtee juht Aarne Taal, kellele kuulub raudtee muldkeha ning Haapsalu raudtee toetaja Rene Henri Rand koos kaameramehega, et teha järjekordne saade seeriast „Liiprid, mis võiksid kõnelda“.
Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Liis Moor tutvustas planeeringu eesmärke ja põhipunkte. Moor rõhutas, et planeeringu tegemisel on sihiks seatud kasutada võimalikult palju olemasolevat raudteetammi, kuid on ka lõike, kus tuleb teha õgvendusi, et rong saaks sõita kiirusega 160 km tunnis.
Teemaplaneeringuga kavandatakse eelkõige reisijatevedu. Moor ütles, et kuigi üsna planeeringu alguses tuli ettepanek käsitleda ka kaubavedu, siis praegu on seda tehtud vaid strateegilisel tasemel, mis tähendab, et eraldi raudteelõike ja kaubajaamade asukohti ei ole planeeritud. Küll aga saab seda tulevikus vajadusel eraldi planeeringuga teha.
Peatuskohad Haapsalu linnas hakkavad on Uuemõisas, Kastanis, Haapsalus ja Rohukülas.
Maavalitsusele oli Eduard Orrolt laekunud ettepanek lisada ka Jaanika peatuskoht Herjavas, kuid toetust see ei leidnud.
„Siin on kaks erinevat eesmärki: et raudteeühendus oleks inimestele võimalikult hästi kättesaadav ja samal ajal, et raudteeühendust oleks ka piisavalt kiire, et inimesed seda kasutaksid. Meie hinnangul ei ole Herjava piirkonna elanikkond nii suur ja Uuemõisas asuv järgmine peatuskoht on piisavalt lähedal, et mitte rajada üksteisele liiga lähedal asuvaid peatuskohti. Tänane seisukoht on see, et Jaanika peatus Herjavasse ei peaks rajama,“ selgitas Moor.
AS Läänemaa Raudtee saatis ettepaneku, et Haapsalus tuleks peatuskohana eelistada ajaloolist reisijate ooteplatvormi jaamahoone ees, mis tagab reisijatele kiireima, mugavaima ja kõige ohutuma pääsu linna ning jaamahoonesse ja seal paiknevate teenusteni.
„Et teada saada, kas ajaloolise platvormi kasutamine on võimalik, on vaja tellida täiendav eksperthinnang. Meie tänane vastus on see, et väga mahukat eksperthinnangut teemaplaneeringu raames me ette ei näe, aga loodetavasti koostöös muinsuskaitseametiga me eelseisukoha saame paika panna, mis tingimustel ja kuidas oleks seda platvormi kasutada,“ ütles Moor.
Neeme Sihvilt oli tulnud ettepanek, et Haapsalu ja Rohuküla vahele võiks tulla veel üks peatus. Maavalitsuse hinnangul pole aga seal asustus täiendava peatuse tegemiseks piisavalt tihe.
Saalisolijatest keegi midagi küsida ei soovinud. Moor rõhutas, et ettepanekute saatmine pole lukku pandud ning oma mõtteid ja ettepanekuid võib maavalitsusele saata kuni 8. märtsini.
Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee
Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee teemaplaneeringut koostab Lääne maavalitsus. Läänemaal läbib planeeritav raudtee Lääne-Nigula ja Ridala valda ning Haapsalu linna. Raudteetrassi pikkus Lääne maakonnas on u 49,5 km ning see kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h.
Teemaplaneeringu teises eskiisis on kirjeldatud raudteetrassi, jaamade, raudteeületuskohtade ning toetava infrastruktuuri (veoalajaamad, parklad, uued teed jne) asukohta.
Raudteetrass planeeritakse täies pikkuses elektrifitseerituna koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja toetava infrastruktuuriga.
Miks mitte lennuliiklus väli ju samas seisus mis tamm!
Tondiga täiesti nõus: muldkeha on vaja ära müüa!
Tegelikult tuleks raudtee ikkagi teha,kuigi see majanduslikus mõttes end iial ära ei tasu. Sest siis saab muldkeha omanik Taal selle riigile miljonite eest tagasi müüa ja kohalikud tööd. Teiseks päästab see osa Läänemaad illegaalide eest,sest mõlemale poole raudteed tuleb kõrge turva-aed ning kes üle ühe aia on roninud,peab suhtlema rongiga.Teine selline rong võiks käia mööda riigi lõunapiiri näiteks Võrust Pärnusse ja hääletajaid peale võtta.
Riik ei taha seda muldkeha, riigil pole sellega midagi teha, sest muldkeha ei kõlba uue raudtee rajamiseks. Taal võiks selle muldkeha riigi maalt ära viia.
Halenaljakas on seda komejanti lugeda ja vaadata. Sisuliste probleemidega ei tegeleta. Pidevad seminarid, arutelud, kohtumised ja muu pullikaka. Sorry, pullid, teist on vähemalt kasu. Pintsakud ja kostüümid teevad igal nurgal tähtsaid nägusid ja ajavad auru igast august…Millal midagi reaalselt head ära tehakse? Head Vabariigi sünnipäeva!
Naera ribadeks – raudtee haapsallu !!! Hallooo- on juba 21 sajand , mitte 19 s . Mõned võiks ülesse ärgata . Pole sel raudteel ju mingit muud tulevikku kui mega dotatsiooni auk ( loe : maksumaksja raha mõtetu laristamine )
arutelu. Organisaatorid tehku esmalt selgeks, miks sõidavad Haapsalu ja Tallinna vahet tühjad bussid? Kas kiiruse pärast, hinna pärast, aeg ei sobi või mingil muul põhjusel? Võib-olla see raudtee ralli ongi sellisel kujul mõtetu.
on sellest raudteest kahjud suuremad kui kasud.
Mõistus pole oma teha. Moori arvates on Haapsalu ja Uuemõisa vahe nii pikk et peab eraldi jaam olema. Arutelu toimus maavalitsuses selleks et oleks vähem osavõtjaid. Hea kõrvaline koht ja paljud ei teagi kus see on. Surnult sündinud , vasikas, nagu öeldakse. Ikka tuleb viia ühistransport rahvast kaugemale. Tahaks kuulda millistel tingimustel eelistaksid Moor ja Suur rongi autole?. Maaelu hävitamine käib täistuuridel.
Pole mõtet sellel raudteel kuni inimestel pole tööd kohapeal.See rohkem riigi probleem kuni Eesti võrdub Tallinn.Lisaks suhtumine selline ,et teist värvi inimestel ple soovitav raudteel sõita
potsman, ole nüüd nii hea poiss ja mine loe artikkel läbi ning seejärel on paras aeg hakata kommenteerima kui on aru saadud, millest on jutt.