Reportaaž Ridala volikogust: Kas keegi kooli eest ka seisab?

Kogenud omavalitsusametnik Toomas Schmidt (keskel) tegutseb vallavanemana kindlakäeliselt: kui vaja vara müüa, siis müüakse. Foto: Arvo Tarmula

Ridala volikogu istung teisipäeva pärastlõunal oli kirglik, ükskõik mille arutelu käis, jõudis see lõpuks ikkagi välja selleni, kas Uuemõisa loss tasub korda teha ja kas Haapsaluga võib ühineda.

Ridala volikogu võttis üleeile pika vaidlemise ja kahe hääletuse järel ülinapi ülekaaluga vastu otsuse panna müüki vallale kuuluva soojafirma Uuemõisa Teenus kõik aktsiad. Esimesel hääletusel jäid poolt- ja vastuhääled viiki. Kuus volinikku oli müügi poolt, kuus oli vastu ja üks jäi erapooletuks. Kohal oli 13 volinikku 15st, puudusid Reimo Nebokat ja Teele Jürjer.

Toomas Vallimäe kuulutas seejärel välja uue arutelu ja pärast seda hääletas aktsiate müügi poolt seitse volinikku, vastu oli viis, üks jäi erapooletuks.

Vastu olid kolm keskfraktsiooni liiget: Olev Peetris, Merike Kallas ja Janek Hiiemäe. Reformierakonnast oli vastu Jaan Koppe. Tema erakonnakaaslane Anti Ratas oli esimesel hääletusel vastu, aga teisel hääletusel jäi erapooletuks.  Valitsusliidust hääletas vastu Raivo Õiglas, kes ütles otsesõnu, et tema Uuemõisa kooli eest ei seisa.

Uuemõisa Teenuse aktsiad on kavas võõrandada kirjalikul enampakkumisel alghinnaga üks miljon eurot.

Hamletlik küsimus

Ridala volikogu liige Janek Hiiemäe tõstatas küsimuse, miks aktsiad üldse müüakse ja kas just praegu on selleks parim aeg. 

„Kas müüakse sellepärast, et see on tark tegu, või müüakse sellepärast, et mõis korda teha?” küsis Hiiemäe. Tema seisis kindlalt Panga spordisaali ehitamise poolt ja mõisa remondi vastu. Valitsusliitu kuuluv jääteemeister Raivo Õiglas tegi ettepaneku lükata soojafirma müük edasi, kuid see kõlapinda ei leidnud.

„Kui tahame mõisa enne haldusreformi korda teha, saame selle ellu viia oma rahaga,” vastas vallavanem Toomas Schmidt Hiiemäele. 

Kuigi küsimus oli, kas müüa või mitte, käis peamine arutelu kirglikult selle üle, kas kasutada müügiraha Uuemõisa lossi idatiiva kordategemiseks ehk Uuemõisa kooli tingimuste parandamiseks või siis Panga küla spordisaali ehituseks. Vallavalitsus soovib korda teha lossi idatiiva, sest algkoolil on ruumi vähe ja kohati ei vasta kool nõuetele. Lapsi on aga Uuemõisa kandis nii palju, et võiks avada põhikooli.

Ridala põhikool ja lasteaed on saanud eeliskorras investeeringuid, nüüd peaks Panga küla spordisaal natuke ootama. Tänavu valmib spordisaali projekt, selleks on kavandatud 30 000 eurot.

Olev Peetris tõstatas küsimuse, mis saab lossi keskmisest osast, kus on praegu vallavalitsus. Selle osa kordategemiseks kulub umbes 1,4 miljonit. Projekt on, kuid edasiseks ei ole vallavalitsusel raha ega plaani. 

„Mõis on tervik ja tuleb korda teha,” sekundeeris Peetrisele Kalju Hepner.

Kirglik vallakodanik

Kui esimesel hääletusel olid hääled viiki jäänud ja volikogu esimees Toomas Vallimäe kuulutas välja uue arutelu, sekkus otsustavalt koosolekusse Uuemõisa elanik ja lapsevanem Kairi Kliss.

„Kas mina võin ka sõna võtta?” küsis ta. Luba käes, pidas ta maha kirgliku kõne Uuemõisa kooli kaitseks. Tema sõnul ei sobi kõik lapsed suurde kooli ja kui Uuemõisa põhikooli ei tule, peab osa lapsi käima Oru koolis. Kliss nägi korras mõisahoonet kogukonna keskusena, mis koos korda tehtud pargi ja uue ilusa saaliga lubab igasugu uusi asju ette võtta.

Kui lapsi hirmutatakse vahel politseiga, siis praeguse haldusreformi puhul on selleks Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Ka soojafirma müüki põhjendati sellega, et kui nüüd ei müü ja valla heaks raha ära ei kasuta, paneb Sukles selle uues omavalitsuses nagunii müüki.

„Kui läheme Suklesega kokku, müüb ta korda tehtud lossi ka maha,” arvas Hepner.

Olev Peetris leidis, et odavam ja lihtsam oleks uus kool ehitada. Selle peale tuletas Toomas Vallimäe talle meelde, et Peetris oli volikogu esimees, kui volikogu otsustas lossi vallale osta.

Haldusreformi võidud ja kaotused

Ridala valla haldusreformi komisjoni juhtiv Olev Peetris tunnistas volikogule komisjoni tööst aru andes, et tema on skeptiline kogu maakonda hõlmava omavalitsuse asjus.

„Ei kujuta ette, kes seda monstrumit juhtima hakkab,” ütles Peetris.

Küll aga oli Peetris positiivne Haapsalu linnaga ühinemisel. Kairi Klissi küsimusele, mida me sellest võidame, vastas Peetris, et juba see on võit, kui Ridala pensionärid saavad linnaliinibussis tasuta sõita nii nagu Haapsalu pensionärid.

Peetris nimetas kolm Ridala vallale tähtsat asja: Uuemõisa lossi remont, Panga küla spordihoone ja Kiltsi tööstusala. 

„Kas te seal komisjonis üldse teate, mida rahvas tahab võita ja mida kaotada?” küsis Kliss Peetriselt. Peetris vastas, et hiljem tulevad rahvakoosolekud ja rahvaküsitlused ning rahvale näidatakse ka ühinemislepingut. Klissi see vastus ei rahuldanud.

„Kas keegi Uuemõisa kooli eest ka võitleb?” küsis ta ja pöördus Raivo Õiglase poole. „Õiglas, kui olid valimised, lubasid sa, et valige mind, sina seisad kooli eest. Said sellega 50 häält, aga nüüd?”

Õiglas oli aga meelt muutnud ja ütles nüüd Klissile: „Mina teie kooli eest ei seisa.”

Koolile ja lasteaiale keskendunud Kliss korda taas, et tahaks vastust oma küsimusele, mida vald linnaga ühinedes võidab. „Linnas on lasteaiarühmad ülerahvastatud, lastel on stress, neil pole isegi mitte logopeedi,” võrdles ta. Ridala valla lasteaiaõpetajad saavad kooliõpetajaga võrdset palka, aga linnas on lasteaiaõpetaja palk Ridala omast 170 eurot väiksem.

Ka Peetris toonitas, et ühinemise kohta tuleb teha finantsanalüüs, mida erinevuste ühtlustamine maksma läheb. Ka pidas ta võimalikuks, et esimesel neljal aastal jäävad erinevused selliseks, nagu nad enne ühinemist olid.

Peetrise meelest pidanuks Ridala vald 2013. aastal Oru, Taebla ja Risti valla ühinemsega kaasa minema. „Nüüdseks oleme mitmed šansid maha maganud,” sõnas ta.