Eesti muuseumitöötajate pilgud on täna suunatud Haapsalule, kus peetakse muuseumite aastakonverentsi ja antakse üle tänavused muuseumiauhinnad — muuseumirotid.
„Kord aastas tullakse kokku ja saadakse väga terviklik pilt sellest, mida tehakse,” ütles konverentsi avanud kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits. Ta lisas, et kui tavaliselt vaadatakse muuseumite puhul külastajanumbreid, siis muuseumis on ka palju muid tegevusi ja aastakonverents on koht, kus saab kolleegide tegemistest inspiratsiooni ja uusi ideid.
Päev läbi väldanud konverentsil tutvustasid oma tegemisi tänavuste preemiate nominendid. Tarvi Sitsi sõnul aastakonverentsil muuseumipoliitkast ei räägita, selleks on teised kokkusaamised. Aastakonverents koos õhtuse galaga on muuseumitöötajate pidupäev.
Õhtusel auhinnagalal antakse üle muuseumite auhinnad ehk muuseumirotid järgmistes kategooriates: aasta parim konserveerimistöö, koguhoidja, muinsuskaitsja, muuseumihariduse edendaja, näituseprojekt, parima uue või renoveeritud muuseumi püsiekspositsioon, trükis ja üritus. Samuti kuulutatakse välja parim turundaja ja parim muuseumiarendaja.
SA Läänemaa ja Haapsalu muuseumid juhi Anton Pärna sõnul oli nii mõneski kategoorias konkurents tihe. Ta tõi näiteks trükiste ja teadustöö kategooria, kuhu oli esitatud ka Läänemaa muuseumi toimetised. „Sinna oli esitatud 18 trükist ja nominendiks said need, kellel on ühe trükise puhul seljataga aastate pikkune töö. See on kummardus suurele uurimistööle,” ütles ta.
Vastusena küsimusele, kas nominatsioonini jõudnud kolleegide töödes-tegemistes on ka midagi, mis kadedaks teeb, nimetas Pärn Kuressaare linnuse konserveerimisprojekti. Kuressaare linnus, kus konserveerimistööde käigus on välja toodud ajaloolised kaitseehitused ja need on avatud külastajatele, oli üks aasta muinsuskaitsja muuseumis tiitli kandidaate. „Ma ei ütleks, et see kadedaks teeb, tuues paralleeli Haapsalu linnusega on näha kui palju lisaväärtust selline asi annab,” ütles Pärn.
Ma väga hindan neid muusuemi, eks aastanäituste formaadis võistlevad, sest selle panuse annab muusuem ise. Väga huviga vaatan neid näitus, mis selles katageoorias võistlevad.
Muuseuminäituste kohta ütles Pärn, et hindab väga neid muuseume, kes võistlevad aastanäituste kategoorias. Tema sõnul nõuab selliste näituste tegemine raha ja enamasti tuleb ideed ellu viia muusuemi omavahenditega. „Kui mõelda näiteks meie näitusele ”Suvorovi tänava naised” ja selle kui palju sai selle näituse alla raha pandud, siis tõmbab see kaheks–kolmeks aastaks muuseumi rahalise ressursi alla,” selgitas ta.
Siiski on Pärn seda meelt, et ka väikesed muuseumid on auhindade jagamisel konkurentsivõimelised. „Muuseumigala on näidanud, et omavahel ei võistle väikesed ja suured muuseumid, vaid suured ja sisukad ideed,” ütles ta. Pärn tõi näiteks varem muuseumiroti saanud Tammsaare muuseum. „Näitus oli küll kahes väikeses toakses, aga ometi lummas selle idee ja mõtestatus hindajaid ning rott toodigi ära,” lisas ta.
Kuuendat korda toimuvale konverentsile registreerus 450 inimest üle Eesti ja huvi oli niis suur, et osa soovijaid peole ei mahtunudki.
Nii Anton Pärn kui ka Tarvi Sits leidsid et ühelt poolt on suure huvi põhjus kindlasti selles, et aastakonverentsi formaat on aastatega muuseumitöötajate seas populaarsust kogunud. „Kuid kindlasti on oma osa ka Haapsalul. Rääkisin mitme inimesega, kes ütlesid, et nad pole ammu Haapsalus käinud, aga nüüd oli põhjust tulla,” ütles Sits.
Järgmisel aastal toimub muuseumite aastakonverents ja auhinnagala Tartus vastvalminud Eesti Rahva Muuseumis.
Fotod Arvo Tarmula
