Haigekassa juhatus on oma volitusi ületanud, kui otsustas hakata reguleerima maakonnahaiglais kättesaadavat eriarstiabi. Nõnda ütles eile Lääne Elule riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk, kui komisjon oli käsitlenud haigekassa kava koomale tõmmata üldhaiglais osutatavat eriarstiabi.
„Teavitasime haigekassat, et poliitilisi otsuseid teevad parlament, haigekassa nõukogu ja ministeerium,” ütles Kokk. „Otsuseid, mida haigekassa püüab üldhaiglatele lepinguga peale suruda, pole kokku lepitud.”
Läinud aasta lõpus tuli haigekassa välja plaaniga, et rahastab uuest aastast väikestes maakonnahaiglates vaid kaheksa eriarsti vastuvõttu. Kui haigla tahab pakkuda enamat, peab ta selleks ise raha leidma. Läänemaale tähendaks see suurt kaotust, sest Haapsalus on praegu 18 eriarsti vastuvõtud.
Selle otsuse peale tegid 11 üldhaigla juhid protestikirja.
Kokk möönis, et haigekassa kava jõustumisel on üldhaiglad sunnitud vähendama eriarstiabi. Peale selle on haigekassa vähendanud ka ravijuhtude keskmist maksumust ja see ei luba haiglail tagada üleriigilise kollektiivlepinguga kokku lepitud arstide ja õdede palgatõusu.
Sotsiaalkomisjonis lepiti nüüd kokku, et esimesel poolaastal eriarstiabi piirangut ei tule. Enne kui haiglad hakkavad teise poolaasta lepingule alla kirjutama, peab olema selge, mida see leping lähemal 3–5 aastal kaasa toob. Selge peab olema, mida saab kohapeal ja mille pärast peab sõitma kaugemale haiglasse, läänlaste puhul siis kas Pärnu või Tallinna.
Koka sõnul ei nõustu komisjon, et inimestele pannakse juurde kohustus kaugemale sõita või et vanemad inimesed ei saa Tallinnas haiglas hakkama ja siis peab mõni sugulane või tuttav kaasa minema ning nõnda läheb tööpäevi raisku.
„Selliseid otsuseid teevad rahvasaadikud, mitte haigekassa juhatus,” toonitas Kokk veel kord. Tema sõnul on vaja kokkuleppeid, aga nüüd püüdis haigekassa juhatus haiglaile jõuga oma tahtmist peale suruda.
Koka sõnul ei saa eriarstiabi maakonnakeskusest kaduda ja ta pani vastutuse ka regionaalhaiglaile: kui nad saavad raha ja vastutust juurde, peavad nad maakonnakeskustele midagi vastu pakkuma. „Pole loogiline, et paneme inimesed busside ja rongidega sõitma nelja keskuse vahet,” ütles Kokk. Ta lisas, et võrgustumine jätkub, aga siis, kui poliitikud on andnud oma seisukoha, mitte siis, kui haigekassa juhatus seda otsustab.
„Haigekassa on minu meelest finantsasutus, kes ostab haiglailt teenust ja jälgib, et seda raha kasutatakse otstarbekalt,” ütles Kokk. „Eriarstiteenus ei tohi maakonnast kaduda.”
Sotsiaalkomisjoni oli kutsutud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ning Läänemaa, Võru ja Rapla haigla juhid.
„Tahaks loota, et sellest on abi,” ütles Läänemaa haiglat esindanud ravijuht Kai Tennisberg. Ta oli päri komisjoni otsusega, et enne kui eriarstiabi reform käivitada, peaks arutama, kas arstil on mõtet tulla patsiendi juurde või peaks patsient minema arsti juurde. Olukorras, kus ühistransport on kokku tõmmatud ja kaootiline, pole see sugugi tähtsusetu asi.
„Sel aastal ei tohiks ükski eriala Läänemaalt kaduda,” ütles Läänemaa haigla nõukogu esimees ja Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liige Meelis Roosimägi (pildil) Lääne Elule. Ta lisas, et julgeb seda öelda siiski vaid tingivas kõneviisis, sest on asju, mida pole võimalik ära hoida, ette näha või muuta. Näiteks suri mullu reumatoloog Andres Sonnenberg ja Läänemaa haigla jäi reumatoloogita. Nüüd on see tühik täidetud PERHist Haapsalus käiva arstiga.
NO mis varjante ja mõtlematusi küll välja mõeldakse ja öeldakse. Niigi on eriarstidele 2-3kuused järjekorrad. Võtke veel mõned arstid vähemaks-saame järjekorra4-5kuupeale. Haigekassa saab kõvasti plussi sest sellise ootamise peale on osa patsiente juba ilmselt siit ilmast lahkunud . Poleks iial uskunud et sellise pensionipõlve oma 42aastase tööeluga välja teenisin. Mu 2last ja 4lapselast on kõik Eesti maksumaksjad ja näevad kuidas nende vanavanemad õigel ajal arstile ei pääse.HÄBI EESTI:
Et on veel selget mõistust kellegi. Hsigekassa ülbus on läinud juba üle igasuguse piiri.