Gripihooajal aitab haigusi eemal hoida tervislik toit, värske õhk ja liikumine.ARVO TARMULA
Terviseamet registreeris Eestis tänavu esimese gripist tingitud surmajuhu, suri vanemaealine kaasuvate haigustega inimene.
Sellest teavitas terviseametit Tartu ülikooli kliinikum, ütles ameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Haigestunute üldarv kasvas eelmisel nädalal tervelt 32% ja arstide poole pöördus 4656 hingamisteede viirusnakkustesse haigestunut.
Ringluses on peamiselt A-gripp AH1N1 ehk kuus aastat tagasi ringlusesse jõudnud seagripp, mis on oma iseloomult ohtlikum just väikelastele ja rasedatele.
„Kes on õigel ajal vaktsineeritud, sellel on kaitse olemas,” ütles Saluri. „Kõik viimaste aastate vaktsiinid sisaldavad selle viiruse tüve.”
Saluri toonitas, et haigel ei ole vahet, kas ta haigestub A- või B-gripi viirusse, mõlemad tekitavad tüsistusi ja võivad olla ohtlikud.
Paljudel juhtudel põevad täiskasvanud selle gripivormi läbi eriliste sümptomiteta, mis on neile hea, aga riskirühmadele halb, sest nakkusohtlikud on ka väliste sümptomiteta põdejad. Et grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine levib, võib püstijalu grippi põdev inimene levitada viirust riskirühmadele, kellele gripp võib saada eluohtlikuks. Seepärast soovitab amet gripileviku kõrgajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglas olevaid lähedasi ja peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste puhul tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida teiste inimestega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga.
