Ettevõtjatel on plaan hakata omavalitsustele raha uutmoodi jagama

Toomas Schmidt on tulumaksu ümberjagamise idees pettunud. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets.

Haldusreformi tuules sündinud idee siduda üksikisiku tulumaksu laekumine elukoha asemel töötamise kohaga teeb omavalitsusjuhid murelikuks.

Haldusreformi hiljuti avaldatud kontseptsioonis on variandid, kuidas muuta omavalitsuste rahastamismudelit. Ettevõtlusorganisatsioonidelt pärinev idee näeb seal ette, et väljaspool oma kodukohta tööl käivate inimeste tulumaksust laekuks 11 protsenti hoopis omavalitsusele, kus on töötamise registri järgi töötaja töökoht. Ümberjaotatava tulumaksu osa oleks umbes 97 miljonit eurot.

Üksikisiku tulumaksu töökohaga sidumist põhjendatakse sooviga suurendada KOVide huvi aidata kaasa töökohtade loomisele. Lubadus pidurdada ettevõtluse arendamise kaudu ääremaastumist seisab ka koalitsioonilepingus.

Läänemaa omavalitsuste liidu juhi ja Ridala vallavanema Toomas Schmidti seisukoht on aga, et ääremaastumist selle võttega ei pidurda, pigem vastupidi. „Kogu haldusreformi teema ongi ju seotud riigipoolse rahastamise ülevaatamisega. Kui nüüd öeldakse, et vaatame rahastamise üle, siis on see tore. Kui aga asi baseerub sellel, et raha hakatakse omavalitsuste vahel ümber jagama, ei ole see päris aus. Tulemus on, et võidavad need omavalitsused, kus töökohti ongi juba rohkem,” oli Schmidt nördinud.

Tema sõnul peaks hoopis riik enda osa omavalitsuste rahastamisel üle vaatama. Ta viitas sellele, et aastaid tagasi võeti omavalitsustelt toekas tükk rahastusest ära, aga hakkama peavad nad ikkagi saama.

Muudatus soosib Tallinnat

„Jälle võideldakse Tallinnaga ja selles võitluses antakse pealinnale kamaluga juurde!” ohkas Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, kes on ka haldusreformi eksperdikomisjoni liige ja Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse õppejõud, nentis, et Tallinn võidab igasuguse muudatusega, mis põhineb inimeste sissetulekul või ettevõtete arvul. „Siin ei ole üldse küsimustki! Tallinnal on 35 protsenti Eesti elanikest ja üle poole Eesti majandusvõimsusest.”

Sukles märkis, et Haapsalust käib juba aastaid Tallinnas tööl 800 inimese ringis. Nende inimeste tulumaksust läheks siis Haapsalul osa kaduma. Haapsalu linna tulubaasist kõige suurema osa moodustavad maksud, mullu 59,4 protsenti. Maksutulust omakorda tuleb lõviosa just töötasult makstud tulumaksust.

„Siin ongi suur oht, et rikkad lähevad rikkamaks ja need, kellel oleks tõesti arengutõuget vaja, jääksid ilma,” ütles Lõhmus. Ka haldusreformi kontseptsioonidokumendis nenditakse, et töökoha järgi jaotusmudel suurendab keskuste tulumaksu laekumist ja nõrgema tulubaasiga KOVid kaotavad.

„Tööle hakkaks muudatus ainult siis, kui rakendada seda koos kompensatsioonimeetmega neis piirkondades, kus on ettevõtlust vähe ja kus pole selleks ka eriti potentsiaali. Siis see motiveeriks ehk tõesti kedagi. Vastasel juhul võtaks muudatus nii motivatsiooni kui ka võimalusi hoopis vähemaks,” rääkis Lõhmus.

Garantiid ei ole

Nii on kontseptsioonidokumendis välja pakutud idee muuta tasandusfondi jaotuspõhimõtet. Tasandusfondi peaeesmärk on ühtlustada KOVide ülesannete täitmise võimalused ja järele aidata nõrgemaid. Lahendusena kaalutakse, et omavalitsustelt, kus elaniku kohta laekub tulumaksu üle 110 protsendi keskmisest, võetaks ülejääk ära ja jagataks ümber nõrgemate vahel.

Lõhmus märkis aga, et isegi kui raha saaks n-ö õiglaselt jagatud, ei pruugi see kõikidele omavalitsustele tähendada uute töökohtade tulekut. „Ei ole olemas kindlalt töötavaid nippe, kuidas KOV saaks ettevõtluse arengule kaasa aidata. Ettevõtluskeskkonna loomine on tõenäosusprotsess. Sa võid teha kõike väga hästi ja õigesti, kuid tulemus on nadi, sest otsustab ikkagi ettevõtja, kas ta tuleb, mitte omavalitsus. Kahjuks ei ole tulemus garanteeritud,” ütles Lõhmus ja lisas, et selles vallas ei saa mitte ainult omavalitsustele ootavalt otsa vaadata. „See on selgelt riigi regionaalpoliitika küsimus. Kui ahelast on üks lüli puudu, siis ongi juba kehvasti.”