Riigihalduse minister Arto Aas kohtumisel Läänemaa vallajuhtidega. Foto: Arvo Tarmula
Olen omavalitsuste parema rahastamise eest seisnud möödunud aastal ja teen seda kindlasti ka tulevikus. Tõsi on ka see, et omavalitsuste tulud pole kunagi nii suured olnud kui 2016.aastal. Mõistagi on aga soovid ja unistused alati suuremad kui rahalised võimalused. Seepärast väärivad kõik ideed, kuidas omavalitsuste rahastamist paremaks muuta, vähemalt tõsist arutelu.
Avalikuks aruteluks ongi haldusreformi kontseptsioonis erinevad rahastamisega seotud alternatiive kirjeldatud. Midagi ei otsustata enne, kui kõik argumendid ja osapooled on ära kuulatud. Haldusreformi esimene etapp keskendub omavalitsuste ühinemistele 2017.aasta lõpuks. Kõik teised võimalikud muudatused omavalitsuste funktsioonides ja rahastamises saavad jõustuda alates 2018.aastast.
Seega on praegu piisavalt aega debatti pidada ja tunnustan omavalitsusjuhte, kes oma põhjendatud seisukohti esitavad.
Tulumaksulaekumiste sidumine loodavate töökohtadega on ettepanek, mida on tuliselt toetanud Eesti ettevõtlusorganisatsioonid. Eesmärk on motiveerida omavalitsusi senisest aktiivsemalt ettevõtluskeskkonnaga tegelema. See on igati arusaadav lähtepunkt. Samuti võivad omavalitsusel olla töökohtade ja ettevõtete teenindamisega seotud olulised kulud. Kindlasti ei saa kogu tulumaksulaekumisi siduda töökohtadega, praeguses sõnastuses on ettepanek muuta jaotust kümnendiku ulatuses. On ka välja toodud võimalus, et maksulaekumistega sidumine võib soosida suuremaid keskusi.
Ka mina ei pea mõistlikuks muudatusi, mis raskendaks ääremaadel asuvate omavalitsuste rahalist seisu. Kui me suudame arutelude käigus aga nimetatud riskid maandada või leida kompenseerivaid meetmeid, siis tasub selle ideega igal juhul edasi töötada.
