13

Kalle Muuli: Rootsi riisub koore

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kalle Muuli.

KALLE MUULI

Rootsi aastatepikkune majandusedu ja ka tänavu jätkuv kiire kasv seab kahtluse alla mitu lihtsakoelist tõekspidamist, millest on Eesti riigi ja majanduse juhtimisel seni lähtutud.

„Fantastiline! Rühib nagu vedur!” hõiskas Rootsi majandusminister Magdalena Andersson, kui uudisteagentuur Bloomberg palus tal kommenteerida Rootsi 3,9protsendilist majanduskasvu.

See vedurijutt meenutas kaugeid aegu, mil peaminister Mart Laar reklaamis veel Eestit raamatuga „Estonia: little country that could”, mille pealkiri viitas maailmakuulsale lasteraamatule „Väike vedur, kes suutis”.

Eesti majandusedu aluseks on ikka peetud lihtsat maksusüsteemi, madalaid ühetaolisi makse, tasakaalus eelarvet, õhukest riiki ja muid sääraseid triviaalsusi. Neist põhimõtetest lähtudes on riiki juhitud varsti juba veerand sajandit. Viimastel aegadel on lootusi pandud ka eurole ja Euroopa ühisele avatud majandusruumile, kus ei saa vabalt liikuda mitte ainult kaubad, vaid ka inimesed.

Eesti majandus kasvas kunagi tõesti 5–10 protsenti aastas, aga viimati juhtus see ligi kümme aastat tagasi. Nüüd oleme õnnelikud, kui sisemajanduse kogutoodang suureneb aasta jooksul 1–2 protsenti. Tänavu loodetakse 1,5protsendilist kasvu, ehkki Rootsiga võrreldes on meil maksumäärad endiselt madalad ja riik imeõhuke.

See sunnib tagasi vaadates küsima, kas me majandusedu põhjus oli ikka madalais maksudes või hoopis madalais palkades.

Rootsis on kõik peaaegu risti vastupidi kui Eestis. Seal pole eurot, maksusüsteem on keeruline, maksumäärad kõrged ja astmelised ning riik priske nagu piimapõrsas. Tagatipuks on maa üle ujutatud pagulastega, keda ei peeta Eestis mitte väärtusi loovaks tööjõuks, vaid hoopis ülalpidamist nõudvaks tohutuks kuluallikaks. Rootsi on ainuüksi sel aastal saabunud 350 000 põgenikku.

Kummatigi ei takista see kõik Rootsi majandusel kasvamast kaks korda kiiremini Eesti majandusest. Vastupidi, Rootsis peetakse kõiki neid Eesti tavaettekujutuses negatiivseid asju positiivseteks. Rootsis põhjendatakse majandusedu tavaliselt just aktiivse ja eduka rahapoliitikaga, mida võimaldab oma raha, majanduskasvu soosiva eduka pagulaspoliitikaga ja läbimõeldud riiklike investeeringutega.

Ka Eestil oleks viimane aeg üle vaadata need ülimalt lihtsustatud majandus- ja rahanduspostulaadid, millele tuginedes alustati riigi ülesehitamist. Keerulisem ühiskond nõuab ka keerulisemat lähenemist. Laialt levinud ütlus riigist kui halvast peremehest oli omal kohal oludes, kus riik oli õhuke ja nõrk, järelevalve olematu ja korruptsioonitase kõrge. Aga tugev ja paks riik võib olla ka hea peremees. Maksumääradest hulga tähtsam on, kuidas maksuraha kasutatakse. Kui maksuraha kasutatakse tõhusalt, pole kõrged maksumäärad sugugi alati mitte kurjast, vaid vastupidi, suur maksukoormus võib majanduse arengut hoopis toetada, kui riik suudab maksudega kokku kogutud raha hästi investeerida.

Rootsi eelis Eesti ja paljude teiste riikide ees on pika ajaloo jooksul kätte võidetud positsioon rahvusvahelises tööjaotuses, kõrge tööviljakus, võime toota kõige kallimat kaupa ja riisuda sellega ekspordikoort. Jõuka naabri edu toetab mingil määral kindlasti ka Eesti ettevõtjaid, aga me kuulume paraku ühtlasi nende riikide sekka, kellelt Rootsi koort riisub.

Minu meelest pole see sugugi juhus, et Eesti majanduskasv takerdus just siis, kui ühinesime Schengeni viisaruumiga, võtsime kasutusele euro ja muutusime sellega Euroopa Liidu täieõiguslikuks osaks. Meie konkurentsivõime on väike, me jääme Lääne-Euroopale ja Skandinaavia riikidele majandusvõitluses paratamatult alla ja täielikult avatud majandusruumis imetakse meid lihtsalt tühjaks – inimestest, rahast, kõigest. Kuna Euroopa Liidu toetused ei kata oma näilisest suurusest hoolimata kaugeltki meie kaotusi (eriti tööjõu asjus), siis peame kiiresti tegutsema, et tühikuid endast veel vähem arenenud riikidest riisutud koorega täita.

Kalle Muuli

riigikogu liige, IRL

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
hmm
hmm
Oma pangad on väga oluline osa majandusest. Pangad kasvavad ja arenevad koos enda ekspordivõimeliste ettevõtetega. Nt Pohjola Pank, Soome suurimaid panku on just ettevõtluse laenudele spetsialiseerunud. SEB kasvas koos Ericssoni ja Volvoga. Jne, jne. Miks peaks Rootsi või Taani või Norra pank andma laenu nt Eesti ettevõtjale, kes tahab Skandinaavia turule laieneda ja seal turgu võita? Miks ta ei peaks pigem enda pikaajalisele koduturu konkurendile vaikselt vihjama, et kuule eestlased tahavad mingit jama korraldada. Vast see päris nii otse ja pahatahtlikult ei toimu, aga kuluaarides arvatavasti ikka. Küll pank põhjuse leiab – äriplaan liiga riskantne vms, laenukomitee ei lase lihtsalt… Loe rohkem »
Valdile
Valdile

jah,ainult raske igapäevase tööga läheb tsipa paremaks,juhul muidugi,kui see töö on Soomes.Meil rabad end surnuks enne kui midagi muutub paremaks.

miki
miki

See et sa soomes tööl pead käima on teatavate protsesside tagajärg. See et sulle siin palka ei taheta maksta on samuti protsesside tagajärg. Tuleb tegeleda ikka põhjuste mitte tagajärgedega, aga meil peetakse peetakse tagajärgi põhjusteks.

Valdi
Valdi

Kuigi Muuli on nüüd isamaalane,paistavad taI sotsi kõrvad välja.Ikka ja jälle otsitakse imelist kepikest,mille abil saada rikkaks.Nimetage kas või üks Ida-Euroopa riik,kus on sellega hakkama saadud!Tundub ju nii lihtne kõik:maksud lakke(kuigi ka täna on Eestis see tase kõrge),välisomanikelt vara eesti ettevõtjatele,kroon tagasi ja targad riigiametnikud plaanikomiteesse otsustama,kuhu ja kuidas investeerida.Kui see oleks nii lihtne,siis teeks seda iga teine riik.Ainult raske igapäevase tööga läheb tsipa paremaks.Muidugi ei meeldi see jutt ühelegi populistile.Ruulivad münchausenid.

tegelikult
tegelikult

on teema väga aktuaalne, hr.Ansip rääkis meiele aastaid,et tasakaalus riigieelarve ja euro tulek on meie edu võti.Ise küsimus muidugi,et kelle edu ? Kas terve Eesti või ainult valitute ?

Hiljuti
Hiljuti

Expressis oli lugu uus trend maksumaksmise vältimiseks on asumaades asuvate firmade laenud emamaa kontoritele.Huvitav kui suur selle mõju on Rootsi uhkes majanduskasvus?Ega vist kajastu see ka riigi laenukoormuse kasvus.Igati kaval nipp.

xp
xp

Eurot ei kasuta ja EL-i ei kuulu ka Moldova, Ukraina, Valgevene, Gruusia jpt. Kas seal elatakse paremini? Järelikult ei ole põhjus euros ja EL-s. Võrrelgem ikka õunu õuntega.

Need
Need

riigid ei kuulu ka Euroopa Liitu.Lihtsalt oma raha annab siiski mingid võimalused ise majanduse arenguid suunata ja reguleerida,aga suures ühes supikatlas koguneb paksem kraam keskele kokku.

rohkem kaineid päevi muulale
rohkem kaineid päevi muulale
kui muula kalle pole seni maani aru saanud et rootsi majandusedu aluseks on maksimeerida läbi komertspanganduse selliste doonorriikide tühjaks lüpsmist nagu on eesti, odava orjatööjõu kasutamist. Sellele lisandub veel doonor riikides rootsi pankasid soosiva valitsuse võimule aitamine. Mart Laarile anti selle kõige korraldamise eest veel Milton Freedmani preemia. Muula kalle partei aitas selle venna eesti panka juhtima et asi edasi kestaks. See poliitik, kes seda läbi ei näe ja ise eneselegi teadmatagi vastava seadusandluse vorpimisele kaasa aitab, koht on hullumajas mitte meie riigitüüri juures. Rootsi eelis on see et ta valdab enda meediastruktuuride doonor riikide meediakanaleid et luua orjarahvale illusiooni… Loe rohkem »
jaan
jaan

Kui Rootsis töötab pagulane Rootslase heaks siis Eestis,,,,kui palju on Eestis Eestlastele kuuluvaid firmasid…enamus suuremaid ettevõteid on välismaalaste käes ja Eestlane ise pagulase rollis kes ei soovi enam 400 euri eest orjata ja on leidnud tee rootsi ,soome

kolja izak
kolja izak

mis neil positiiv, meil nega, neil peded ja pabulad positiiv, meil nega ja lüpsab koort see svenson

Mnjah
Mnjah

Kalle, parem haritus majanduses annaks sulle kõvasti juurde ning mõistaksid majanduse seaduspärasusi jm asju paremini. Oma raha osas on rootslased tublid, aga ülejäänu on sinu märg unenägu ehk ära kirjuta propagandat maha:) Ja nüüd proovi uuesti, et Rootsi majanduskasvu aluseks on oma rahasüsteemi juhtimine ja……..ja………ja…….jne

Katrin
Katrin

Alustama peaks algkooli matemaatikast. See distsipliin on härral nõrgaks jäänud.

wpDiscuz