Ligi kolmandik Läänemaa gümnaasiumilõpetajaid katkestab õpingud

Lihula gümnaasiumis ei jätka kohe õpinguid 36 protsenti lõpetajaid. Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber ütles, et protsenti suurendavad mittestatsionaarses õppes lõpetajad, kes on töötanud õppimise ajal ja töötavad pärast lõpetamist edasi. Katrin Pärnpuu foto

Haridusministeeriumi hinnangul on Läänemaa koolide puhul murettekitav keskmisest suurem mitteedasiõppijate hulk esimesel aastal pärast lõpetamist.

Põhikooli lõpetanutest ei jätka ministeeriumi andmeil kooliteed neli protsenti (viimase viie aasta keskmine). See näitaja on Eesti keskmisest olnud madalam juba aastaid. Ka keskhariduse omandab Läänemaa põhikooli lõpetanutest veidi vähem õpilasi (76 protsenti) kui mujal Eestis (78 protsenti). Gümnaasiumiõpilastest ligi kolmandik aga ei lähe esimesel aastal pärast lõpetamist üldse edasi õppima.

Haridusministeeriumi andmeil on mitteedasiõppijate protsent kõige suurem Noarootsi gümnaasiumi lõpetajate seas. Aastatel 2010–2014 ei läinud esimesel aastal pärast lõpetamist edasi õppima 44 protsenti. Eesti keskmine on 28 protsenti.

Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas nentis, et see mõõdik pole Noarootsi koolile soodne, see-eest on neil nominaalaja ehk kolme aastaga kooli lõpetanute protsent suur.

„Meie omad võtavad tihti pärast lõpetamist aja maha, et edasistes valikutes kindlad olla. Poisid lähevad sõjaväkke. Näitajana, jah, pole ta ilus, aga noore inimese seisukohalt on mõistetav,” ütles Belovas.

Lihula gümnaasiumis ei jätka kohe õpinguid 36 protsenti lõpetajaid. Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber ütles, et protsenti suurendavad mittestatsionaarses õppes lõpetajad, kes on töötanud õppimise ajal ja töötavad pärast lõpetamist edasi.

„Teine asi on see, et gümnaasiumis ongi väga raske õppida ja noortel saab õppimisest isu täis. Ma olen kindel, et 30 protsenti mõtlebki nii, et ei taha enam õppida,” ütles Sõber.

Sõbra sõnul minnakse sel juhul tööle. „Lihtsamat tööd teha ei ole häbiasi. Paljud teevad läbi ka kursused, mida edasiõppimise statistika ei kajasta,” märkis Sõber.

Sõber ütles, et Lihulas, kust koolid, kus edasi õppida, asuvad kaugel, on noorel esialgu mugavam koju jääda. „Käivad bussiga tööl ja elavad kodus, kus on hea olla. Või lähevad Austraaliasse või Soome ehitajaks. Hiljem rahunevad ja õpivad edasi,” ütles Sõber.

Läänemaa ühisgümnaasiumi esimesest lennust ei jätkanud õpinguid 31 protsenti (26 õpilast). „Ju nad ei suutnud otsustada, kus edasi õppida. On ka neid, kellel on majanduslikud põhjused,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt.

Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk ütles, et õpingute mittejätkamine pärast üldkeskharidust, kui puuduvad eriala- ja kutseoskused, ei toeta head toimetulekut ühiskonnas.

„Ühiskonnas võib see kaasa tuua tööturul vajalike oskustega inimeste puuduse,” märkis Valk.

Valk lisas, et õpingute mittejätkamine võib tähendada ka seda, et suundutakse välismaale, tehakse enne edasiõppimist vabatahtlikku tööd, reisitakse või minnakse kaitseväkke. „Seega ei saa üheselt väita, et kõigil, kes pärast lõpetamist edasi ei õpi, tingimata kutse- või erialased oskused omandamata jäävad,” ütles Valk.

Läänemaa põhikoolilõpetajaid ei õpi esimesel aastal pärast lõpetamist edasi neli protsenti (Eestis kolm protsenti). Kooliti võib protsent maakonnas olla tükk maad kõrgem. Haridusministeeriumi andmeil ei jätkanud kohe pärast lõpetamist 13 protsenti Vormsi kooli viimase viie aasta lõpetajaid.

Vormsi kooli direktor Veikko Kõrv ütles, et varasema aja kohta ei oska ütelda, aga 2013. aastast peale õpivad kõik edasi. Just sellest ajast on tema koolis direktor. Kõrv meenutas, et oli üks lõpetaja, kelle õpingud olid vahepeal katkenud, noorukil oli kaks aastat vahele jäänud, ta käis tööl, siis lõpetas Vormsi kooli ja jätkas oma töökohal. Tema tõesti ei õppinud edasi. Oli ka üks tüdruk, kes oli kombineeritud distantsõppel, sest elas Itaalias. Pärast lõpetamist elab ta Itaalias edasi ja võib-olla ei kajastu statistikas.

„Meil on väga vähe lõpetajaid ja kui näiteks kahest üks ei lähe edasi õppima, on juba 50 protsenti. Kui on üks lõpetaja ja see edasi ei õpi, siis on sada protsenti. Nii et kõike seda arvestades on 13 protsenti isegi hästi,” ütles Kõrv.

Vormsi eristub teistest maakonna koolidest selle poolest, et need, kes edasi õpivad, teevad seda gümnaasiumis, mitte kutsekoolis. Kõrva sõnul on lõpetajate esimene valik olnud Haapsalu, varem ka Noarootsi. Kõrv ütles, et Vormsi kool ja kogukond on väike, nii et õppida tuleb palju.

„Ilmaasjata puudumisi meil pole. Iga päev tuleb koolis käia, iga päev küsitakse. Eks see jäta oma jälje,” ütles Kõrv.

Oru kooli lõpetajaid ei õpi ministeeriumi andmeil edasi kümme protsenti. Oru kooli direktori Andres Kampmanni andmeil õpivad edasi kõik, kes on viimased kümme aastat Oru kooli lõpetanud: kas just esimesel aastal pärast lõpetamist, aga õpivad. „On neid, kes pole sisse saanud, aga järgmisel aastal saavad,” ütles Kampmann.

Noarootsi kooli kümne protsendi kohta ütles direktori kt Katrin Niin, et kooli missioon on, et põhiharidus saadaks kätte. Ligi pool õpilastest on õpilaskodu omad, seega õpilased, kellel on olnud ja on nüüdki raskusi.

Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu sõnul on haridusministeeriumi statistika eeskätt koolidele eneseanalüüsiks – saab võrrelda end teiste koolidega ja teha järeldusi.

„Mitte edasiõppijate puhul tulekski analüüsida iga juhtumit eraldi,” ütles Vaarpuu.

Ministeerium mõõdab koole uute näitajate alusel

Haridusministeerium töötab välja uusi mõõdikuid koolidele. Peale riigieksamitulemuste saavad koolid edaspidi ennast võrrelda ka muude näitajate põhjal. Mõõdetakse kooli tulemuslikkust, tõhusust, õpilaste rahulolu jm. Üks näitaja, mida ministeerium mõõdab, on edasiõppijate protsent.

Ei jätka õpinguid põhikooli lõpetamisele järgneval õppeaastal (2010–2014)

Eestis 3%

Läänemaal 4%

Haapsalu Nikolai kool 2%

Haapsalu põhikool 2%

Haapsalu Viigi kool 17%

Kullamaa keskkool 2%

Lihula gümnaasium 2%

Martna kool 4%

Noarootsi kool 10%

Nõva kool 6%

Oru kool 10%

Palivere kool 6%

Ridala kool 4%

Risti kool 3%

Taebla gümnaasium 3%

Virtsu kool 0%

Vormsi 13%

Ei jätka õpinguid gümnaasiumi lõpetamisele järgneval õppeaastal (2010–2014)

Eestis 28%

Läänemaal 29%

Kullamaa keskkool 24%

Lihula gümnaasium 36%

Läänemaa ühisgümnaasium 31%

Noarootsi gümnaasium 44%

Taebla gümnaasium 35%

Allikas: Haridussilm