Massaaž tugevdab immuunsüsteemi ja parandab väljanägemist

Merike Joosani on massaažiga tegelnud paarkümmend aastat ning oskab eri võtteid ja raviviise patsiendi vajadust mööda kombineerida. Foto: Enriika Liiv

Peamised põhjused, miks inimene masseerija poole pöördub, on selja-, kaela- või lihasevalu, pinges turi ja liigeste kangus; samuti väsimus või stress. Kõiki neid vaevusi saab massaažiga leevendada. Massaaž on abiks ka kaaluvähendamisel ja üleliigse vee organismist väljutamisel.

Merike Joosani alustas oma teekonda Tartu meditsiinikoolist, kuigi alguses tahtis saada kosmeetikuks. „Kosmeetik oli paljude noorte tüdrukute unistus ja Tartu meditsiinikoolis sai meditsiiniõeks õppides valida lisaerialaks kas kosmeetiku või masseerija oma,” ütles Joosani. 

Lõpupraktikal haiglas ütles talle üks elukogenud masseerija, et ärgu ta seda ala küll valigu, see on väga raske ala, kuid kes teiste juttu ikka kuulab.

„Isa kiitis Haapsalut, sest oli seal kunagi neli aastat sõjaväes olnud, ja nii ma sattusin sanatooriumisse Laine, kus asusin tööle meditsiiniõe ja masseerijana,” meenutas Joosani. 

Hiljem lõpetas ta Riia massaažikooli ja sai Rootsis itaallasest kiropraktiku käe all selle ala esmased oskused. Merike Joosani on teinud läbi kursused Avicenna massaažikoolis, õppinud Tallinna meditsiinikoolis ja kosmeetikakoolis, osalenud mitmel Reiki koolitusel ja õppinud koolis juurde ka Hiina meditsiini. 

Massaaž on ennetav protseduur

„Massaaži peamine ülesanne on kõikide kehasüsteemide tasakaalustamine,” ütles umbes 20 aasta masseerijakogemusega Merike Joosani. „Massaaž ergutab vere- ja lümfiringet, parandab lihaste liikumist, tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab ainevahetust. Lõõgastab keha ja vaimu, aitab uneprobleemide korral.”

Merike Joosani on ajapikku kujundanud oma „käekirja” ning kliendist lähtuvalt põimib kokku mitmesuguseid massaažiliike ja oskusi. „Klassikaline massaaž segatud spordimassaažiga, lisan hulka punktimassaaži ja kiropraktika võtteid, mis omakorda segunevad kupumassaaži ja reikiga,” avaldas ta. 

Inimese tundmine on hea masseerija eeldus. Tihtilugu käivad füüsilised probleemid käsikäes vaimsetega.

„Olen ise suur alternatiiv- ja Hiina meditsiini austaja, samuti meedik. Neid teadmisi kombineerides leian inimese kaebusele sobivaima lahenduse,” ütles Joosani, kelle arvates peakski tava- ja alternatiivmeditsiin teineteist täiendama. „Muidugi on juhtunud, et olen inimese arsti juurde või lausa esmaabisse saatnud.” Ta tõi näiteks seljavalu kaebava noormehe, kelle läbivaatamisel selgus, et tegelikult on tal ribimurd.

Ühel teisel korral kahtlustas Joosani puugihammustuse järelmõju ja saatis kliendi arsti juurde vereanalüüsi andma.

Massaaž üksi ei ravi ka kergemaid vaevusi, sellega tasub kombineerida võimelmist, füsioteraapiat ja veeprotseduure. Ei tohiks unustada ka korrapärast tervislikku toitumist.

„Vajadusel tuleb arsti juurde pöörduda, massaaž on siiski toetav, taastav ja ennetav protseduur,” lisas Joosani. Kümnest korrast koosnevat massaažikuuri soovitab Joosani kevadel ja sügisel, see aitab keha jääkainetest puhastada ja ennetada haigusi, tugevdades keha immuunsüsteemi.

Kobrulist nahka ehk tselluliiti parandab kupumassaaž

Tselluliit on ebaühtlane nahaalune rasvkude, mis koguneb tavaliselt tuharatele või reitele, käsivartele ja alakõhule. Seda põhjustab toksiliste ainete kuhjumine kudedesse. „Tekivad vee, rasva ja jääkainete tühimikud, mis näevadki kehal välja krobelised justkui apelsinikoor,” selgitas Joosani. Naistel mõjutab seda ka hormoon nimega östrogeen.

Kupumassaaž ergutab lümfiringet, mis omakorda aitab väljutada jääkaineid. „See on pikk, umbes pooleaastane regulaarne protseduur ning sõltub palju inimesest ja tema keha iseärasustest,” ütles Joosani. Esimestel nädalatel peaks lümfiringe ergutamiseks käima massaažis kolm korda, hiljem kord nädalas. Et tulemust näha, peaks tegema 15–20 seanssi.

„Kes loodab paari korraga või harva käies tselluliidist vabaneda või massaaži toel kaalu vähendada, ei saavuta soovitud tulemust,” ütles Joosani.

Joosani sõnul ei tohi kliente olla ei liiga vähe ega ka liiga palju. Suvel käib ta juures palju turiste, kuid väljaspool hooaega pigem kohalik rahvas. Korrapäraselt käib tema juures üks Rootsis elav umbes 60aastane eestlanna, kel on Haapsalus sugulased. 

Ise käib Merike Joosani massaažis kord kuus, Tallinnas hiinlastele kuuluvas salongis. „Suvi oli tihe ja üks kuu jäi vahele, kohe oli tunda, et keha on solvunud – kõik kohad ja punktid olid valusad,” rääkis Joosani. „Minule on massaaž nagu tehnoülevaatus.”

Neile, kel pole võimalik endale massaaži lubada, soovitas Joosani kodust võimlemist ja venitamist. Vahel harva võiks siiski ka massaažilauale professionaali käe alla sattuda, sest näiteks pensionärid ei pruugi võimeldeski korralikult painduda ja nii jäävad sundasenditest tekkinud pinged kehasse.

Massaaži ei sobi tulla haigena, vastunäidustatud on ka südame-, maksa- ja kilpnäärmehaigused ning neerupuudulikkus; kõrge või madal vererõhk, onkoloogilised haigused ja katkemisohuga rasedused. „Rasedail tuleb eriti ettevaatlik olla esimesed kolm kuud, jalataldu ja teatud punkte ei tohi üldse masseerida,” hoiatas Joosani.