Lihula. Foto: Arvo Tarmula
Lihula vallavolikogu otsustas neljapäeval, et teeb Kullamaa ja Martna vallale ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi. Ettepaneku tegemise poolt hääletasid kõik 11 kohal olnud volinikku. Nüüd on Lihula teinud kõigile naabritele ettepaneku läbi rääkida.
Lihulal on juba pooleli liitumisläbirääkimised Hanila vallaga ja Koonga ning Varbla vallaga Põhja-Pärnumaal. Kui liitumisest saab asja, alustatakse uue ühendvallana kahe aasta pärast, 2017. aasta sügisel. Kui senise nelja asemel liituks kuus valda, tekiks omavalitsus, kus ligi 2000 km²-l oleks ligi 8000 elanikku.
Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos märkis, et koostööd naaberomavalitsustega on juba tehtud ja tehakse edaspidigi: koostöös on kavas rajada eakate hooldekodu Kasari endisesse koolimajja ja esmatasandi tervishoiukeskus Lihulasse. Ojala-Toosi sõnul ajendas otsust alustada läbirääkimisi ka Martna ja Kullamaaga idee, et Läänemaal võiks edaspidi olla kolm omavalitsust: Haapsalu, Põhja-Läänemaa ja Lõuna-Läänemaa.
„Piirkonna terviklikku ja tasakaalustatud arengut silmas pidades kutsume Martnat ja Kullamaad ühinema üheks Lõuna-Läänemaa omavalitsuseks,” ütles Ojala-Toos.
Teine põhjus, miks Lihula teeb põhjapoolsetele naabritele ettepaneku leivad ühte kappi panna, on valitsuse seni välja käidud kriteerium 5000 elanikku omavalitsuses. Lihula, Koonga, Hanila ja Varbla ühinemisel oleks elanikke veidi alla 6000, kuue valla ühinemisel aga ligi 8000.
„On ju juttu olnud ka sellest, et 5000 elanikku on ehk liiga vähe. Samuti võib elanike arv aja jooksul väheneda, kuigi me teeme kõik, et seda ei juhtuks. Kuue valla baasil tekiks tugevam omavalitsus,” ütles Ojala-Toos.
Martna ja Kullamaa vallal tuleb nüüd otsustada, kellega ühte heita, sest mõlemale on tehtud ettepanekuid ka mujalt, kumbki pole aga seni otsustanud, kas pidada liitumisläbirääkimisi või mitte. Kullamaa vallavolikogu esimees Einar Pärnpuu ütles, et otsust enne uut aastat ei tehtagi. Kullamaale on ettepaneku teinud Lääne-Nigula vald, oodata on, et lähiajal tuleb ettepanek Märjamaa vallalt. Otsus, kas ja kellega läbi rääkida, tehakse siis, kui on kõik ettepanekud kohal. Seni on volikogu otsustanud, et Kullamaa vald ei ühine kellegagi.
„Ka see nii-öelda näidiskolhoosi variant pole edaspidi välistatud,” ütles Pärnpuu. Pärnpuu sõnul ei kannusta Kullamaad ühinema ei kahekordistatud liitumistasu ega ka miski muu. Pärnpuu ütles, et pole selge, kust on võetud, et just 5000 elanikku tagab kohaliku omavalitsuse võimekuse. „Meil on kõik teenused, ja see jutt efektiivsusest: vald ei pea olema efektiivne. Keegi pole ka ütelnud, miks üldse peaks ühinema,” ütles Pärnpuu.
Lähiajal kavatseb vald teha rahvaküsitluse, kas, kellega ja mis tingimustel ühineda. „Esimene ja kõige tähtsam küsimus on, kas ühineda, alles siis et kellega ja mis tingimustel. Mina tahaksin Läänemaa suuremaks teha, mitte väiksemaks,” nentis Pärnpuu. Näiteks võiks Märjamaaga ühinemisel olla Pärnpuu sõnul tingimus, et Märjamaa tuleb Raplamaa alt Läänemaa alla.
Kui Kullamaa kaalub põhiküsimusena, kas üldse ühineda, siis Martna seisab dilemma ees, kas teha vald pooleks või mitte. Martnas on juba tükk aega laual liitumisläbirääkimised Ridalaga. Just Ridalaga liitumist pooldas küsitluse järgi ka valla rahvas. „Ridala oleks meile südamelähedane,” märkis Martna vallavanem Tiiu Aavik.
Otsus Ridalaga läbirääkimisi alustada on tehtud, kuid alustatud neid pole. Nüüd on Ridala teinud ettepaneku alustada läbirääkimisi hoopis Haapsaluga, Martnale aga on teinud ettepaneku läbi rääkida Lääne-Nigula vald. „Kui nüüd Lihula ettepanek tuleb, võib-olla ei olegi vale valla lõunapoolne ots Lihulaga liita,” ütles Aavik.
Piiriks võiks saada Liivi jõgi. Kui hakata valda poolitama, siis liituksid lõuna poole kolm küla: Kasari, Laiküla ja Keskküla, kokku 87 inimest. Külad asuvad Risti–Virtsu maantee ääres ja tõmbekeskus on Lihula. Laiküla–Haapsalu maantee ääres elajate tõmbekeskus on Haapsalu. Asja teine külg on Aaviku sõnul, millal valda poolitada.
„Vahest oleks õigem ühineda ja alles siis see sabajupp ära anda,” arutles Aavik. Seda, et kogu vald Lihula poole ühineks, Aavik hästi ette ei kujuta. „Loogika kaob ära, kui näiteks Kaasiku inimene peaks hakkama Lihulas asju ajamas käima. Kaasiku on ju Palivere külje all,” ütles Aavik. Et aga peale 5000 elaniku pole valitsus ette andnud ühtegi nõuet, on Aaviku sõnul väga raske otsustada, kuidas toimida. „Me ei tea, kui suured, ilusad ja targad me peame olema,” ütles Aavik.
Lõuna-Läänemaa suurvald
Pindala km²
Kullamaa 224,57
Martna 269
Lihula 375
Hanila 233
Koonga 440
Logistiliselt ja teenuste osutamiselt näib olevat parem ikka Lõuna-Läänemaa vald (Lihula, Hanila ja kusagilt magusam tükk veel või Kullamaa vald.) keskusega Lihulas. Paraku on Liihula-Hanila naabervallad vaesemad ja nõrgemad.vallad, mis kisuvad arengut tagasi. Ka on neil aladel üksjagu looduskaitselisi alasid, mis pärsivad loodusliku resursi kasutamist ja ettevõtlust..
Jumaleme!Mida rohkem jagada ja jaotada,seda suuremaks ja targemaks saame.Tööd ja leiba seni saavad kõik riigipalgal olejad.Jaga ja valitse.Vaid Kullamaa valitseb end ise.